Eestis on 393 linnuliiki, kellest üle poolte on haudelinnud, kuid on ka põnevaid eksikülalisi, kes rännakuil või tormituulega siia satuvad. Lindude avar tiivuline maailm on tihedalt seotud kogu meie keskkonnaga ja annab ühtlasi teadmisi keskkonnamuutuste kohta, nii võime näiteks kliimamuutusi aimata linnuliikide käitumise põhjal. Järjest enam jääb siia linde, kes muidu talveks ära lendasid, rändurid naasevad üha varem. Lindude vaatlemine on hea võimalus loodusmaailma tundmaõppimiseks: tarkus ümbritseva kohta ei sünni iseenesest, vaid selleks peab vaatlema, mõtlema ja suhtlema, nagu ütleb looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus.

Siinsele virtuaalnäitusele tahaksime kokku koguda peegelduse sellest, kuidas linnud on looduskeskkonnast lennanud meie rahvapärimusse ja -kunsti, maalidele ja tarbeesemetele, raamatutesse ja lastetuppa ning sealtkaudu muuseumidesse, arhiividesse ja raamatukogudesse. Igas kogus on kindlasti vähemalt üks lind – seda kinnitab ka kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe.

Aga missugune on tema lugu, missugustes kontekstides ja miks teda mäletatakse, on ta tuli- või siurulind või on tal reaalne prototüüp looduses, armastab ta rännata, on teda vaja hoida, kaitsta või uurida – sellest kõnelevad juba eksponaadid igaüks eraldi. Marie Under ja Friedebert Tuglas, kelle kultuurikogud panid aluse Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse loomisele, olid mõlemad kirjanikud, keda loodus inspireeris. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, mis asutati 1955. aastal, oli aga esimene Teise maailmasõja järgne looduskaitseorganisatsioon Eestis.

Ekskursioon Tartus koos lindude määramisega, juhatab Eesti Ornitoloogilise Ühingu esimene juhataja professor Johannes Piiper, 1935. Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum

Näitusega tähistame Eesti Ornitoloogiaühingu 100. sünnipäeva

Eesti Ornitoloogilise Ühingu asutamise võtsid 1921. aasta mais ette vastse Eesti rahvusülikooli rektor, nina-kõrva-kurguarst professor Henrik Koppel, tulevane zooloogiaprofessor ja looduskirjanik Johannes Piiper (kaitses doktoritöö Londonis 1927), botaanik Gustav Vilbaste, konservaator Mihkel Härms, aga asutajate hulgas oli ka näiteks üks eestikeelsele maateadusele alusepanijaid soomlane Johannes Gabriel Granö.

Eesmärkideks olid toona kodumaal alatiselt ja ajutiselt asuvate linnuliikide täpne kindlaksmääramine, kodumaa lindude eluviisi uurimine, kodumaa rändlindude tuleku ja mineku täpne tähelepanek, teadmiste levitamine lindude elust ja olust kõnes ja kirjas rahva hulgas ning lindude kaitse.

Ehkki kõrvalolev pilt on ääretult mehelik, kuulus näiteks eestikeelsete linnunimede komisjoni ka tulevane Tartu Ülikooli esimene eesti soost naisdoktor Liidia Poska-Teiss.

Pooleldi krutskiga tahaksime niisiis küsida, kuidas ja mismoodi on jõudnud teadmised lindude elust ja olust rahva hulka ja sealt muuseumi? Kutsume kõiki näitusel osalema! Selleks palume raamatukogudel, arhiividel, muuseumidel ja teistel mäluasutustel saata meile põnevaid linde oma kogust. Palun ärge piirake end saja-aastase ajaperioodiga ning kitsa žanrimääratlusega: ehk on teie kogus mõni põnev tarbe- või mänguasi linnuga? Saanitekk? Õllekapp? Linnupärimus? Filmilõik? Ootame väga 1–5 digieksponaati adressil keskkond@utkk.ee.

Kui mäluasutusel on võimalik, siis oleks väga vahva, kui oma näitusemajas oleks eksponeeritud üks lind enda kogust: see oleks justkui värav virtuaalnäitusele.

Näituse kuraatorid

Elle-Mari Talivee Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur, projekt „EnviroCitizen
Ülle Sillasoo Vaida Põhikooli ja Merivälja Kooli loodusainete õpetaja
Andres Kalamees
Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht
Marin Jänes Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadussekretär

Näitusest on esialgu valmimas pisike katselapike (klõpsa numbriga linnurõngastel): kavas on platvormi laiendada, varustada eksponaate loodusharidusliku, aga ka ilukirjandusliku taustaga, otsida partnereid kaugemaltki. Lehe tõlgime rahvusvaheliste partnerite tõttu lisaks inglise keelde. Näitusele on juba mõned vahvad partnerid oma eksponaadid saatnud: täname Eesti Lastekirjanduse Keskust ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi! Näitusel on kasutatud linnujoonistusi Eesti Ornitoloogiaühingu määramisabist (joonistanud Mike Langman, rspb-images.com).

Kas saame juubeliaasta lõpuks 100 lindu täis? Või saame kokku koguni 393 lindu?