Kormoranid ja teised senitundmatud linnud Adam Oleariuse reisikirjas

Liik:
Kääbuskormoran
Ladinakeelne nimetus:
Microcarbo pygmaeus
Arvukus:
Siinkandis harv eksikülaline, aga kohatud näiteks Lätis
Elupaik keskkonnas:
Kagu-Euroopa (sealhulgas Balkani poolsaare) ja Ees-Aasia kalarikastel madalatel järvedel ning jõedeltades
Asupaik mäluasutuses:
Tallinna Linnaarhiiv Tallinna vanalinnas Tolli tänaval
Ilmnemispaik:
Adam Oleariuse reisikiri, Hamburg 1696

Saksa geograafi, teadlase ja poliitiku Adam Oleariuse (1599–1671) Pärsia reisikirjas (Des Welt-berühmten Adami Olearii colligirte und viel vermehrte Reise-Beschreibungen Bestehend in der nach Muskau und Persien) on juttu Kaspia mere ääres Astrahani lähedal kohatud tundmatutest linnuliikidest, kellest üks oli kormoran.

Tundmatut lindu kirjeldab Olearius nii: Selle [pelikani] kõrval nägime ka ühte teist meile tundmatut liiki linde, / kes on pardi taolised,/ aga siiski natuke suuremad / pikkade kaelte ja ümarate tugevate nokkadega, / millel ees ka konks, / sulgedelt üleni mustad nagu kaarnad, /suled aga, / kui me neid tiibadelt kiskusime, / olid väga jäigad, / aga suuremad kui kaarnatel, meile väljatõmbamiseks või joonistamiseks väga mugavad.

Olearius räägib kas harilikust kormoranist, kes meilegi tuttav, või kääbuskormoranist, kes elutseb Kagu-Euroopas ja Ees-Aasias. Kääbuskormoran on küll pigem šokolaadjas, ent suurus sobiks Oleariuse kirjelduses talle paremini kui suuremale perekonnakaaslasele. Kääbuskormoran on lind, kelle elu tegi raskeks märgalade kuivendamine Doonau deltas kommunistliku Rumeenia ajal.

Olearius jõudis ka Pärsiasse. Seal võinuks ta kohata araabia kormorani – endeemi Pärsia lahe ääres ja Araabia poolsaarel – kes on tänapäeval ohustatud liik. Liigi elupaiku mõjutavad otseselt rannikualade ehitusarendused ja merereostus. Sõdades saavad kannatada ka linnud: nii näiteks mõjutas Lahesõjas merre lekkinud nafta araabia kormorani arvukust.

Eestis elab harilik kormoran. Meie kormoran on Läänemere põlisasukas, ent Olearius seda lindu ei tundnud. 1635–1639 toimunud diplomaatilis-majandusliku ekspeditsiooni teekonnal Põhja-Saksamaalt Pärsiasse viibis Olearius ka Eesti- ja Liivimaal, kuid Astrahani jõudes oli kormoran tema jaoks kahtlemata üllatus. 19. sajandi lõpuks oli liik siin täiesti välja surnud, ehkki tontlikku lindu justkui mäletas mõni kohanimi – näiteks Võrtsjärve Tondisaar. Eestisse pesitsema jõudis kormoran tagasi 1980. aastail.

Fragment Adam Oleariuse 1696. aasta reisikirjast, lk 202. Tallinna Linnaarhiiv