Pääsupere Johannes Juhansoo eksliibrisel

Liik:
Suitsupääsuke
Ladinakeelne nimetus:
Hirundo rustica
Arvukus:
Eestis hinnatakse arvukust 100 000 – 200 000 paarile
Elupaik keskkonnas:
Ehitiste räästaste alune, ka suuremad ja avaramad siseruumid
Asupaik mäluasutuses:
Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurme mõisas
Ilmnemispaik:
Eksliibrisel

2009. aastal omandas Eesti Põllumajandusmuuseum eksliibriste kollektsionäärilt Kalju Leivalt eksliibriste kogu teemal „Viljast leivani“. Eksliibristel kasutatud motiivid ulatuvad maaparanduskraavidest ahjusooja leivani. Kasutust on leidnud ka kodutare, looduse ja loomade ning rahvuslikud motiivid: sini-must-valge, rukkilill ning loomulikult suitsupääsuke.

Harrastuskunstniku Johannes Juhansoo poolt loodud eksliibrise „Familie Idel“ tellijail ehk perekond Idelil on seos Saksamaaga, kuid rõhk on pandud just eestilikele motiividele. Et linnuperes sirgub vaid üks pojake, siis J. Juhansoo on tõenäoliselt allegooriliselt kujutanud eksliibrise omaniku perekonda.

Pääsukesel on oma koht ka rahvakalendris: Kui pesas oli kaks muna, pidi külvama kahe, kui kolm, siis viie sõrme vahelt. Nende kõrge lend ennustab kuiva, madallend vihma.

Mall Hiiemäe. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis III. Mäetagused 4, 1997.