Pardsipill

Liik:
Piilpart
Ladinakeelne nimetus:
Anas crecca
Arvukus:
Eestis hinnatakse arvukus 1500-2500 haudepaarile
Elupaik keskkonnas:
Pärit Võporsova külast
Asupaik mäluasutuses:
Setomaa Muuseumide Värska Talumuuseumis
Ilmnemispaik:
Madalate kinnikasvavate siseveekogude lähedal või rabajärvede ääres

Pardsipill, see kaunis vilelind, on muuseumikogusse jõudnud Setomaalt, Peipsi järve kaldal asuvast Võporsova külast, kus sündinud ka tuntud seto rahvalaulik Anne Vabarna (21. XII 1877-7. XII 1964) ja ostetud potisetolt, võib-olla isegi Anne rändkaupmehest pojalt enne Teist Ilmasõda, kuid kuulunud siiski teisele perele.

Külas tegeldi kalastuse ja linakasvatusegagi nagu ka mujal Eestis, aga potisetodega saab kiidelda ainult Setomaa. Üle-eestiliselt tuntud potisetod rändasid hobuvankritega, koormaks mitmesugused savianumad ja muu kraam, ringi ning vahetasid oma kauba kaltsude vastu Räpina paberivabriku jaoks. Vilelinnud olid laste poolt kõrgelt hinnatud, aga mitte igale seto pere lapsele ei ostetud seda.

Tsirk saa laulu iist, ineminõ tüü iist, ütleb seto vanasõna.

Pardsipilli kirjakeelne nimi savipiilu tuletab nime poolest meelde Eesti kõige väikseimat ujuparti ehk piilparti, maailma väikseimat partlast. Rohelise tiivaküüdusega pardike on umbes nurmkana suurune, kurvitsalise kiirete lennuliigutustega ning isaslinnul ehib roheline triip ka pead.