Puidust alk

Linnu on valmistanud 1930. aastatel Arnold Saksmann (1884-1968), kes elas Vainupeal. Temast on teada, et ta oli vähese kuulmisega mees, kes kauples kaladega ja armastas puidust kujukesi nikerdada.

Muuseumis ei ole linnule nime antud, aga linnu pikkus on 24 cm ja kõrgus 14 cm.
Rakvere Muuseumisse jõudis lind 1970. aastal koos väikese vanamehekujulise soolatoosiga.

Muideks, just puutööst inspireeritult on nime saanud ka Juhani Aho omalaadsed laastud, mida armastasid kirjutada ka mitmed eesti kirjanikud, nende seas ka Friedebert Tuglas. Juhani Aho kirjutas oma esimeste laastude saatesõnas:

 
„Puust üht riista nikerdades lendab puusepalt laastusid ta töötoa põrandale. Üks pühib nad uksest välja, teine viskab ahju põlema, kolmas annab lastele mängukannideks. Seesugused on omast kohast ka laastud. Et ta neid alati ei raatsi just tulde heita, siis jätab ta nad nende noppida, kelledele see vahest huvitust pakub. Need minu „laastud“ pakutakse siinsel kujul, nagu nad iseenesest, kirjutuslaualt langedes, sinna paika on endid käharasse keeranud.“

Laaste on 8 osa (1891-1921). Ahole eripärane on puht-põhjamaine aineala ja puht-lüürilise elemendi ülekaal. Leidub meeleolukujutusi, maastikupilte, võrdkujulisi lugusid loomade elust, poliitilisi allegooriaid loodusest, võrdkujulisi lugusid loomade elust, maastikupilte ja palju muud.

Ilmselt võis sarnaselt Juhani Ahole ümbritsevast kaunist loodusest loomeindu saada ka Arnold Saksmann. Vainupea, kus ta elas, on rannaküla, millele üpris lähedal on Uhtju ja Vaindloo saared, kus võib kohata (Uhtjul ka pesitsemas) alki, Atlandi ookeani, Barentsi mere ja Valge mere rannakaljude suurt ja uhket lindu, kelle värvigamma sarnaneb igatahes Arnold Saksmanni linnukuju omaga.