Tuvitätoveering Olja-Kolja
- Liik:
- Kodutuvi
- Ladinakeelne nimetus:
- Columba livia f. domestica
- Arvukus:
- Eestis pesitseb 40 000 – 80 000 paari, talvine arvukus 10 0000 – 200 000 isendit
- Elupaik keskkonnas:
- Asulad
- Asupaik mäluasutuses:
- Erakogu
- Ilmnemispaik:
- Nahal
2022. aasta juunis-juulis saab Eesti Rahva Muuseumis vaadata Oskar Polli magistriprojekti raames valminud etnograafilist fotonäitust „Isa, ma lasin endale linnu teha!“. Siinsed nahale joonistatud tuvid pärinevad aga erakogust.
Nõukogude Liidus oli tätoveerimine peamiselt omane kinnistele ja poolkinnistele meestekesksetele keskkondadele nagu näiteks vangla ja armee. Lindude kujutamist leidus peamiselt Nõukogude armee erinevates väeosades, vanglates vähem. Kaheks populaarsemaks linnuks, keda kujutati, olid kajakad ja tuvid, kuid esines ka kotkaid. Kui kajakaid leidus peamiselt mereväes ja dessantväes, siis tuvisid kasutati armastust avaldavates tätoveeringutes.
Ülemisel pildil ilutsev tätoveering on tehtud Valgevenes 1960. aastatel. Tätoveeringu kandjal oli sel ajal neiu nimega Olja ning seega lasi ta oma käele tätoveerida tuvi, mis representeeris nende armastust, koos kaaslase nimega. Kui suhe lõppes, pidi tätoveeringuga midagi ette võtma. Õnneks oli kerge muuta tätoveeringul kujutatud nime, kuna mehe enda nime lühend oli Kolja, mistõttu tuli lisada ainult K-täht.
Kõrvalpildi tätoveering on tehtud 1975. aastal Leningradi lähistel Nõukogude sõjaväes armastusavaldusena kunagisele tüdruksõbrale.
Oskar Poll