Haigrud Tampere trammiliini veeres

Liik:
Hallhaigur
Ladinakeelne nimetus:
Ardea cinerea
Arvukus:
Eestis pesitseb 1500–2000 paari
Elupaik keskkonnas:
Veekogude lähedal ja metsades
Asupaik mäluasutuses:
Tampere linn
Ilmnemispaik:
Trammitee alajaam

Kunstnik Aleksandra Ianchenko on kujutanud kolme erinevat haigruliiki: purpurhaigrut (Ardea purpurea), hallhaigrut (Ardea cinerea) ja hõbehaigrut (Ardea alba). Haigrud armastavad veekogude kaldavett ja roostikku – hallhaigru teine nimi Eestis ongi kalakurg. Pesad teevad nad aga puude otsa ning elavad kolooniatena.

Aleksandra piltidel on need linnuliigid endale harjumatus ümbruses: tramm tavaliselt kaldaroostikku ei satu. Miks siis nüüd on nii juhtunud – on sõiduk kaotanud rööpad ja sõitnud eksi, või on linn äkki uppunud?

Punane tramm on margilt Tatra KT4, ikooniline sõiduk, mida toodeti Tšehhoslovakkias 1970. aastatel ja mida ikka veel võib siin-seal maailma sõitmas näha. Mõned neist on rööbastel ka Tallinnas. Võibolla on pildil kujutatud tramm läinud hoopis puhkusele ja tegeleb linnuvaatlusega?

Aleksandra teos on sündinud programmi Tramway Art raames, mis algatati seoses uue trammvõrgustiku ehitamisega Tamperes. See algatus on muutnud trammitee vabaõhugaleriiks, kus sõitja saab imetleda erinevaid kunstiteoseid: võimaluse selleks andsid trammiteele jäävad elektrialajaamad. Aleksandra sai kaunistada kaht elektrijaama – peale Tatra K4T kujutas ta ka Melbourneʼi W-klassi sõidukit. Ta maalis alajaam-trammidele eesti ja austraalia linde, luues pilte, mis võiksid panna mööduja mõtlema inimese ja looduse seoste, linlikku ja loodusliku ning tõelisuse ja kujutletava vahekorrale.

Projekt on osa Aleksandra doktoritööst, mis uurib trammiteedega seostuvat ruumi projektis “Public Transport as Public Space in European Cities: Narrating, Experiencing, Contesting (PUTSPACE)”.

Hõbehaigur on aga Eestis linnuliik, kelle järgi võib öelda, et linnustik siinmail muutub. Selle sajandi alguses oli hõbe­haigur siin üli­haruldane eksikülaline. Nullindatel pesitses esimene hõbehaigrupaar Tartumaal. Praeguseks on lõuna poolt oma leviala Eestisse laiendavad suured helevalged linnud ilmselt tuttavad kõigile, kes vett armastavaid liike vaatlemas on käinud.

Purpurhaigur on aga Eestis endiselt harv eksikülaline, kes on siia mõnel korral sattunud Lõuna-Euroopast.