Tuviromantika

Liik:
Kaljutuvi
Ladinakeelne nimetus:
Columba livia
Arvukus:
Kaljutuvi kodustatud alamliik kodutuvi (Columba livia f. domestica) on Eestis asulates üldlevinud ja tavaline haudelind.
Elupaik keskkonnas:
Pärit Euroopast, Põhja-Aafrikast ja Aasia lääneosast, kus pesitses kaljudel.
Asupaik mäluasutuses:
Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus
Ilmnemispaik:
Joogiklaasi katked Tartu mnt 1 kaevamistelt

Kahe valge tuvi ja südamega joogiklaas (AI 7032: 332/11–19, 641/1) on armas pilgupüüdja 18. sajandist. Tollal olid moes lihtsakoelise värvilise emailmaalinguga anumad, millel olid sageli armastuse ja meelespea motiivid. Sellel joogiklaasil on täpsemalt kujutatud rahutuvisid, mis on kaljutuvi või naeru-turteltuvi (Streptopelia roseogrisea, Streptopelia risoria) geneetilise mutatsiooniga (albinism) alaliik. Kahjuks on mõlema tuvi pead puudu.

Sarnase kujutisega on võib-olla olnud ka Keilast leitud joogiklaas (HMK 4494: 110 A 577). Arvatavasti on mõlemad valmistatud ja kaunistatud Saksamaal – näiteks Reinist Loode-Saksamaalt on avastatud väga sarnase tuvidekoratsiooniga joogiklaas. Kahe tuviga joogiklaase on leitud mujaltki ja üks selline on hoiul maailma suurimas klaasimuuseumis (Corning Museum of Glass).

Need ja teised linnud Eestist arheoloogilistelt kaevamistelt leitud klaasnõudel ja vitraažakendel on lähemalt käsitletud Monika Reppo artiklis Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus.

Emailitud joogiklaas