Punane kukk

Liik:
Kana
Ladinakeelne nimetus:
Gallus gallus domesticus
Arvukus:
2 000 000
Elupaik keskkonnas:
Kodulind
Asupaik mäluasutuses:
Eesti Tuletõrjemuuseumis Raua tänaval
Ilmnemispaik:
Karikatuuril

Kukke on maagiliseks linnuks peetud paljudes kultuurides, keskajal tunti kukke kui õnnetuste ja deemonite eest hoiatavat vahendit. Musti ja punaseid kukkesid peeti aga deemonlikeks. (Hiiemäe 2010) Eestistki on teada, et kukkesid ja kanasid on seostatud teispoolsusega. On usutud, et kuked ja kanad näevad surnuid ning surnutele on kaasa pandud kukk või kana, et teispool kergem liikuda oleks. (Kõivupuu 2017)

 

Eesti usundis on punane kukk katusel tähendanud tuledeemonit, ka tänapäeval on see hoonepõlengu sümbol (Hiiemäe 2010). Johann Forselius on oma ,,Eestlaste ebausu kommetes, viisides ja harjumustes” täheldanud, et eestlased viskavat elava musta kana tulle, et tulekahju peatada. (Kõivupuu 2017) Kukk on tähendanud ka kuradit ja katku, kuigi põhjaranniku muistendeis kaitseb kukk külarahvast katku eest, ning hommikune kukelaul kuulutas hoopis öisel ajal liikvel olevate deemonlike olendite võimuaja lõppu. (Hiiemäe 2010)

 

Siin välja toodud karikatuurid on 1975. aastal tehtud tuleohutusalaseks võistlustööks.

 

– Hiiemäe, Reet, Leander Petzoldt 2017. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus

– Kõivupuu, Marju 2010. Loomad eestlaste elus ja folklooris. Tallinn: Tänapäev