Friedebert Tuglas, aprill 1960
Teaduste Akadeemia korrespondentliige, kirjanik ja kirjandusteadlane Friedebert Tuglas aprillis 1960 oma Nõmme majas, kus praegu asub Kirjanduskeskuse muuseumiosakond. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKKF8-A10
FOTO: Paul Horma

Kirjanduskeskus on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku teadusorganisatsiooni asutus. Kirjanduskeskus moodustati Teaduste Akadeemia presiidiumi otsusega 1993 Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna ja sama instituudi koosseisu kuulunud Friedebert Tuglase majamuuseumi baasil. 1998. aastal kujundati Kirjanduskeskus ümber Teaduste Akadeemia teadusasutuseks.

Kirjanduskeskuse üheks aluseks on ka Teaduste Akadeemia korrespondentliikme, kirjaniku ja kirjandusteadlase Friedebert Tuglase testament, millega ta pärandas kogu oma vara Teaduste Akadeemiale. Tuglase sooviks oli asutada tema koduks olnud majas majamuuseum-uurimiskeskus. See aastakümnete pikkuse kultuuritraditsiooniga Nõmme maja oli enne pagulusse minekut ka kirjanikepaari Marie Underi ja Artur Adsoni kodu ja praegu asub seal Kirjanduskeskuse muuseumiosakond. Kuigi Kirjanduskeskus on algusest peale tegelenud lisaks kirjanike pärandi hooldamisele ka kultuuri uurimisega selle kõige laiemas mõttes, on Underi, Adsoni ja Tuglaste vaimne ning esemeline pärand jäänud paljuski Kirjanduskeskuse tegevuse nurgakiviks.

Täna on Kirjanduskeskus rahvusvahelise haardega kirjanduse ja kultuuri uurimise asutus, mille põhiülesanne on kogu eestikeelse ja varasemal ajal Eesti alal viljeldud mitmekeelse baltisaksa kirjakultuuri kompleksne uurimine ning selline teoreetiline mudeldamine, mis teeb ajaloolise Balti ja hilisema Eesti kirjaruumi nähtavaks, huvipakkuvaks ning teiste seda tüüpi ruumidega võrreldavaks ka rahvusvahelises teaduspildis.

Gori. Lein, 1919. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKKK404
Gori (Georg Tõnisson, hiljem Vello Agori). Lein (kunstnik B. Tomasbergi surma puhul), 1919. Tušš, paber. Teiste modernsuse diskursuste hulgas on Kirjanduskeskuse üheks uurimissuunaks dekadents, mille melanhoolne meeleolu avaldub mitmetes üle-eelmise sajandivahetuse kirjandus- ja kunstiteostes. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKKK404

Teadustegevuste põhisuunad

  • Balti- ja eestimaise kirjakultuuri uurimine avaras ajalises perspektiivis alates 13. sajandi ladina- ja saksakeelsetest kroonikatest kuni 21. sajandi alguse teosteni.
  • 19.–21. sajandi eesti kirjanduse uurimine, mis oli algul baltisaksa kirjaruumi osa, aga arenes hiljem sellega teadlikus ideoloogilises ja esteetilises vastanduses.
  • Eesti kirjakultuuri uurimine globaalses ulatuses. Mil määral võimendas väliseesti kultuuri teke eesti kultuuri vaimset globaliseerumist ja mil määral soodustas hoopis rahvuslikku kapseldumist, on esmane küsimus, millest hargnevad paljud teised.
  • Eesti kultuuri moderniseerumisprotsessi uurimine 20. sajandi algupoolel, mis tõi kaasa läänemaiste kultuurimõjude intensiivse ülekande eestikeelsesse meediumi.
  • Eesti kirjanduse ajalooline analüüsimine Balti kirjandusareaali kontekstis.
  • Žanriliselt mitmekesiste tekstide uurimine. Ilukirjanduse ja dramaturgiliste tekstide kõrval on Kirjanduskeskuses vaatluse all historiograafilise, filosoofilise, publitsistliku, haridusliku ja argikultuurilise tekstiloome mitmesugused vormid.
  • Interdistsiplinaarse kirjandus- ja kultuuriuurimise teoreetilise baasi väljatöötamine.

Kirjanduskeskus kirjastab algupäraseid uurimusi ning eesti rahvuskirjanduse ja humanitaarse kirjasõna allikmaterjale, hooldab ajaloolise väärtusega raamatu- ja kunstikogu, korraldab konverentse, näitusi ja muid üritusi. Kirjanduskeskuse muuseumiosakond haldab Friedebert Tuglase pärandvara ja muid kogusid, sh Tuglaste raamatu- ja kunstikogu, 1996. aastal Eestisse jõudnud Artur Adsoni ja Marie Underi raamatu- ja kunstikogu, Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriikides kunstikogu, Paul Reetsi raamatu- ja kunstikogu, samuti maja ja selle juurde kuuluvat aeda, viib läbi loenguid ning võõrustab uurijaid ja külastajaid.