Põldvarblane ja teised postmargilinnud virtuaalnäituselt „Igal linnul oma lugu“

Liik:
Põldvarblane
Ladinakeelne nimetus:
Passer montanus
Arvukus:
Pesitseb 80 000 – 110 000 paari
Elupaik keskkonnas:
Kultuurmaastik ja asulad
Asupaik mäluasutuses:
Eesti Rahva Muuseum Tartus Raadil
Ilmnemispaik:
Postmark

Varblane esindab Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitust „Igal linnul oma lugu“. Näitus on pühendatud Eesti Ornitoloogiaühingu 100. sünnipäevale ja seal saab näha Eesti aasta linde kujutavat margiseeriat.

Eesti Ornitoloogiaühing on valinud aasta lindu alates 1995. aastast, et tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. 2001. aastast annab Eesti Post välja aasta linnu marke – tänaseks on seerias ilmunud 21 marki ja margiplokk „Eesti Ornitoloogiaühing 100“. Mark on väike ja tubli sõnumikandja, tutvustades riiki, rahvast, ajalugu, kultuuri ja loodust. Ta ei ole pelgalt ilus pilt ümbrikul, vaid väikesel kunstiteosel on mitmeid infokihte – märgake neid.

Margiseerja „Aasta lind“ kavandid on valminud aastast 2003 graafik Vladimir Taigeri käe all. ERMi virtuaalnäitusel esmakordselt eksponeeritud filigraansed värvipliiatsi joonistused annavad aimu, millise detailitäpsusega saab lind margile. Sarja kaks esimest marki kujundasid kunstnikud Signe Viilik ja Janno Poopuu.

Aasta linnud markidel

Aasta linnu margid

2001 kiivitaja
2002 varblased
2003 harakas
2004 valge-toonekurg
2005 kanakull
2006 hänilane
2007 luiged
2008 teder
2009 kodukakk
2010 õgija
2011 suitsupääsuke
2012 tüll
2013 nurmkana
2014 jäälind
2015 viu
2016 rasvatihane
2017 turteltuvi
2018 metsis
2019 öösorr
2020 tuttpütt
2021 kuldnokk

Vaata ka Eesti Ornitoloogiaühigu kodulehte, et saada rohkem teada aasta lindude kohta.

Lisaks imeilusate piltide vaatamisele saab virtuaalnäitusel lugeda markide juures tunnustatud zooloogi, zoosemiootiku Aleksei Turovski meeleolukaid mõttekäike.

Aleksei Turovski: See oli ilmselt just turteltuvide paar, kes tegi pesa sõjajumal Marsi kiivrisse, kui ta Veenusele külla läks. Kuna turteltuvid olid Veenuse vahana’d (sanskriti termin, mis tähistab jumalate veolooma), keelas ta Marsil linde häirimast seni, kuni pojad on ilmale toodud ja pesast lahkunud. Nii jäidki kõik sõjad tükiks ajaks ära – ilma kiivrita ei saa ju sõtta minna. See on üks müütidest, miks turteltuvi peetakse rahulinnuks.
Aleksei Turovski: Öösorr on väga omapärane ja kindlalt öise eluviisiga lind, kes võib tunduda päevasel ajal lausa laiskloomalikult loid ja ükskõiknegi. Eesti rahvapärimuses on öösorri seetõttu ka laiskkulliks nimetatud. Öösorri sokulaadset norinat olen kuulnud Eestis küll ja tõepoolest ainult öösiti.