Paabulinnu edevad sabasuled

Liik:
Sini-paabulind
Ladinakeelne nimetus:
Pavo cristatus
Arvukus:
Eestis ilulinnuna
Elupaik keskkonnas:
India ja Sri Lanka
Asupaik mäluasutuses:
Pärnu Muuseumis Pärnus Aida tänaval
Ilmnemispaik:
Vitraažil

Kuigi terviklikuna pole ühelgi Eestist arheoloogilistelt kaevamistelt leitud anumal ega tahvelklaasil paabulindu säilinud, on leitud üksikuid uhked sabasulgedega kilde. Üks selline on avastati Pärnust Munga tänavalt (PäMu 14642/A2512: 14). See on kaunistatud grisaille’i ehk halltoontehnikas joontega, millega samale küljele on hõbedakollasega kuumutades värvitud kollased laigud. Killu servad on retušeeritud ehk murtud. Klaasi, sh aknaklaasi teemantlõikamine patenteeriti alles 16. sajandi keskpaigas, mistõttu on keskaegsed ja varauusaegsed aknaruudud selliste näksitud servadega. Antud kild on ilmselt 17. sajandist.

Tõenäoliselt 17. sajandi I poolel valmistatud vitraažikatke Pärnu mnt 21 krundilt leiti 2021. aastal ning on Pärnust saadud leiule üsna sarnane. Peale selle on paabulinnu saba ehtinud ka jooginõusid – näiteks on Tallinnast Sauna tn 8 leitud üks värviline katke, millel on ilmselt stiliseeritud paabulinnusaba, kus saba „silmad“ on värvitud kollasega ning sulg ise sinise ja valgega. Paabulinnusaba silmi on samastatud Kristuse saja silmaga, mille eest ei jää miski varjatuks – peolaual võis selline nõu tugevat sõnumit kanda.

Need ja teised linnud Eestist arheoloogilistelt kaevamistelt leitud klaasnõudel ja vitraažakendel on lähemalt käsitletud Monika Reppo artiklis Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus.

Paabulinnu saba motiiv Sauna tn, Tallinn. Monika Reppo foto
Tallinn Pärnu mnt 21. Rivo Bernotase foto