Joan Miro
Joan Miró. Kompositsioon, 1978. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKKK1327-PR

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogudesse kuulub Friedebert Tuglase pärandvara, samuti Artur Adsoni ja Marie Underi esemeline pärand ning raamatu- ja kunstikogu. Kirjanduskeskuse kultuurikokku kuulub lisaks Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriikides kunstikogu ning  kunsti- ja kirjanduskriitiku Paul Reetsi kultuurikogu.

Lähtuvalt kogudes sisalduvate esemete iseloomust on kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud jagatud kaheksaks alarühmaks: fotod ja negatiivid, kunst, esemed, fonoteek, käsikirjad, raamatukogu, postkaardid ja lõigendid. Eraldi alajaotuse moodustavad väiketrükised ja eksliibrised.

Ülevaate kirjanduskeskuse kogudest annab kõigepealt meie koduleht. Täpsemalt saab kogusse kuuluvate säilikutega tutvuda Eesti muuseumide infosüsteemi MuIS detailse otsingu abil. Allpool toodud kogude suurused on indikatiivsed, sest sisestustöö, sh kujutiste lisamine on veel käimas.

Kui soovite kogudega muuseumis kohapeal lähemalt tutvuda, palume täita tellimisankeet.

Fotod

Fotokogu on moodustunud mitmest kultuurikogust. Tuglaste kultuuriajaloolise tähtsusega fotokogusse kuulub 4577 fotot ning see väärtuslik ning süstemaatiline kollektsioon hõlmab ajaliselt vähemalt sajandi ehk ajavahemiku 1871–1971 (paljudel väga vanadel fotodel ei ole aastat märgitud). Marie Underi ja Artur Adsoni kogus on nii mõnedki haruldased võtted nende erinevatest eluperioodidest. UTKK fotokogusse kuulub 343 fotot Paul Reetsi kogust, mis peegeldab nii isiklikku kui ka kunstiloolist materjali. Lisaks on säilitamisel fotod majamuuseumi perioodist ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogu. Fotokogu on peaaegu tervikuna olemas ka digitaalselt.

 

Kunst

Kunstikogu koosneb mitmest kollektsioonist, mille tuumiku moodustab Friedebert Tuglase poolt tema eluajal kogutud kunst (1014 kunstiteost). Lisaks Tuglase kunstikogule sisaldab kirjanduskeskuse kunstikogu Marie Underi ja Artur Adsoni kogu, Paul Reetsi kogu ning Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriikides kogutud eesti pagulaskunsti. Tuglaste kogus on arvukalt raamatuillustratsioone ja eksliibriseid, kuid siia kuuluvad ka paljud eesti kunstiloo tippteosed, sh Nikolai Triigi, Oskar Kallise, Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Ado Vabbe jt tööd. Paul Reetsi kogu põhiosa moodustavad eesti pagulaskunstnike teosed (nt Arno Vihalemm, Eduard Rüga, Endel Kõks, Epp Ojamaa, Ilse Leetaru, Johann Naha), kuid esindatud on ka näiteks prantsuse graveerimisvirtuoos Claude Mellan (1598–1688), Henri Matisseʼi (1869–1954) graafika ja saksa kunstniku Käthe Kollwitzi (1867–1945) autoportree. Lisaks sisaldab Paul Reetsi kogu jaapani ja Kesk-Ameerika tarbekunsti ja keraamikat.

 

Esemed

Esemekogusse kuulub nii Tuglaste kui ka Underi ja Adsoni esemeline pärand. Nõnda võib esemekogust leida Friedebert Tuglase kirjutuslaua ja sulepea, aga ka Marie Underile kuulunud raamaturiiuli ja suvekübara. Muuseumis on kaks originaalsisustusega ruumi, teisi esemeid eksponeeritakse näitustel.

 

Fonoteek

Fonoteek kujutab endast digitaalsetel andmekandjatel helikogu alates 1956. aastast kuni kaasajani. Salvestamist alustas Elo Tuglas. Fonoteegis saab kuulata lindistusi intervjuudest Friedebert Tuglasega, luule- ja kirjandusõhtutest  ja paljust muust, kokku kuulub sellesse 610 tundi salvestatud materjali. Kogu on olemas ka digitaalselt.

 

Käsikirjad

Käsikirjade kogu sisaldab mitmeid Friedebert ja Elo Tuglase käsikirju ning Paul Reetsi mõttepäevikuid aastatest 1947–2010. Suur osa Tuglase käsikirjadest on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumis. Kogu on peaaegu tervikuna olemas ka digitaalselt.

 

Raamatukogu

Raamatukogust moodustavad põhiosa Friedebert ja Elo Tuglasele kuulunud köited. Nende raamatute hulka kuulub koos perioodikaga 15 753 nimetust, sh mitmed bibliofiilsed ja pühendustega väljaanded, millest paljud on ainueksemplarid Eestis. Lisandunud on Marie Underi ja Artur Adsoni Rootsi perioodi raamatukogu, kus leidub palju saksa- ja rootsikeelset kirjandust, ning Paul Reetsi valitud peamiselt kunstialased raamatud. Raamatukogu vanim raamat on avaldatud 1630. aastal ning kuulub Paul Reetsi kogusse.

 

Postkaardid

Postkaardikogusse kuuluvad Friedebert Tuglase (3303 kaarti) ja Paul Reetsi kogutud fotopostkaardid (601 kaarti). Tuglas kollektsioneeris postkaarte oma reisidelt, Paul Reetsi on huvitanud näiteks kunsti- ja arhitektuuriteemalised fotopostkaardid.  Kogu on olemas ka digitaalselt.

 

Lõigendid

Friedebert Tuglas kogus alates 1905. aastast ajaleheartiklite lõigendeid, kus oli juttu temast või teda puudutanud kirjanduslikest tegevustest. Omapärasesse kogusse kuuluvad ka näiteks karikatuurid ja kuulutused. Kogu on peaaegu tervikuna digiteeritud.