Kahepealise kotka kujund „Hamleti“ lavakavandil

Liik:
Kaljukotkas
Ladinakeelne nimetus:
Aquila chrysaetos
Arvukus:
Eestis 60-65 paari
Elupaik keskkonnas:
Suurte loodusmassiivide sooalad
Asupaik mäluasutuses:
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinna vanalinnas
Ilmnemispaik:
"Hamleti" lavakujundus

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogus on Jaak Vausi lavakavand vabaõhulavastusele William Shakespeare´i „Hamlet“ (lavastas Kalju Komissarov, Noorsooteater 1986, Dominiiklaste kloostri õu).

Teatrikunstnik Jaak Vaus: Põhikujundiks oli ühe kloostriseina ääres olev ülisuur punane, kotiriidest tehtud ja ribadeks tõmmatud tiibadega kahepealise kotka kujund. Kotka pea kohal oli selleaegne miilitsaauto sireen, mis vahetevahel kõrvulukustavalt huilgas ja vilkus. Kloostri müürile oli riputatud ülisuur helesinine ÜRO lipp rahu sümbolina. Kogu ülejäänud lava meenutas surnuaeda, mille ristideks olid ka mõõgad. Mõõkade ja teiste mädanenud ristide peale olid riputatud plekist roostetanud pärjad. Kostüümid meenutasid punkstiili.

Kahe peaga kotkas sümboliseerib siingi Vene võimu: nii nagu Taani riigis prints Hamletil, oli Nõukogude riigis olukord mäda ja noored näitlejad osutasid 1980. aastate lõpu lavastuses lahkesti sellele asjaolule.

Kaljukotkas ei ole kahepealise kotka võimuambitsioonidega kuidagi seotud. Imeline pelglik lind ei elutse tasases Eestis kaljudel, vaid soodes ja laantes, nii on teda tuntud laane- või maakotkana. Kuldse peaga tumepruuni linnu häirimisest tuleks hoiduda. Las jääda talle rabasaarte ja -servade puuhiiglased.