Horisont 2020 keskkonnahumanitaaria projekt „EnviroCitizen“
Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute- ja innovatsiooniprogramm, grant nr 872557
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on partner Euroopa Liidu teadusprojektis „Harrastusteaduse roll keskkonnasõbraliku kodanikuaktivismi toetamises: aialinnuvaatluse võimalusi rohelise mõtteviisi juurutamisel“ („Citizen Science for Environmental Citizenship: Backyard Birding and the Potential for Cultivating Green Engagement“, lühidalt EnviroCitizen), mis Stavangeri ülikooli juhtimisel uurib keskkonnateadlikuks kodanikuks kasvamist.
Mida räägivad kohalikud linnuvaatlused meile kliimamuutustest ning kliima ja keskkonnaga seotud väärtustest? Sellise uurimisküsimuse tõstatanud projekt sai kolmeks aastaks toetuse Euroopa Liidu Horisont 2020 programmis, et uurida lähemalt nn rohelist kodanikuteadust. Projekti kuulub seitse partnerit Euroopa teadusasutustest. Uuritakse seda, kuidas lindude vaatlemise ja loendamisega seotud tegevused aitavad suurendada keskkonnateadlikkust ja juurutavad seejuures keskkonnasäästlikku mõtteviisi.
Projekti juhi Finn Arne Jørgenseni sõnul on igal aastal toimuv üleeuroopaline aialinnuloendus üks neid sündmusi, mis julgustab ühel nädalavahetusel aastas inimesi üles tähendama kõiki oma aias kohatud linnuliike. Sellist tüüpi uurimused, mida nimetatakse kodaniku- ehk harrastusteaduseks, on muutunud teadusprojektide rakendamisel omamoodi standardmudeliks. Neis aitavad andmete kogumisprotsessis teadlasi tavalised inimesed.
Keskkonnahumanitaaria tähtsus on tõusuteel
Finn Arne Jørgensen on Stavangeri Ülikooli keskkonnaajaloo professor ja juhib koos sama ülikooli professori Dolly Jørgenseniga Euroopa juhtivate keskkonnahumanitaaria teadlaste töörühma nimega The Greenhouse. Siiani on kliimat ja keskkonda hõlmav teadus kuulunud loodusteaduste pärusmaale, ent üha selgem on, et humanitaaria vallas tehtud uurimused aitavad panustada nende küsimuste paremasse mõistmisse.
Keskkonnahumanitaaria kombineerib keskkonna- ja kliimaküsimuste probleemidele vastuseid otsides teooriaid ja meetodeid erinevatest uurimisvaldkondadest ja distsipliinidest. Uurimispõlluna on selle harimine tõusuteel. Käesolevas projektis on Stavangeri Ülikooli partneriteks teadlased Rootsist, Hollandist, Rumeeniast, Hispaaniast, Küproselt ja Eestist.
Projekt kestab 1. aprillist 2020 kuni 2023. aasta lõpuni ning koostööd tehakse ka partnerriikide ornitoloogiaühingutega. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on vanemteadur Ulrike Plathi eestvedamisel olnud keskkonnahumanitaaria teemade uurimisega olnud seotud juba mitu aastat. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse poolt lööb projektis kaasa vanemteadur Elle-Mari Talivee, kes uurimisteemadena on sidunud kirjandust, keskkonda ja ornitoloogiat. Ta kuulub ka Eesti Ornitoloogiaühingu nõukokku.
Projektil on inglise keeles tore nimi, leiab Elle-Mari Talivee. „Tahaks selle küll väga eesti keelde tõlkida kui ʻrohekodanikuʼ, aga äkki kõlaks tulemus siis kui ʻtulnukasʼ. Teisalt, keskkonnaga arvestav eluviis ongi ju tulevikku vaatavate inimeste teema ja ehk on neisse sõnadesse peidetud ka see. Kui koroonaviirus poleks maailma mõneks ajaks sulgenud, oleksime aprilli alguses Stavangeris kõiki neid küsimusi arutanud ja käinud ühtlasi läbi sealsed linnuvaatlustornid; nüüd oleme siiani pidanud piirduma veebiaruteludega. Minul on nende vestluste taustaks mu hetkel üsna üksildase töölaua taga olnud aknast avanev Tuglaste aed, mille kohta pean aialinnupäevikut. Seegi on kodanikuteadus.“
Mõju keskkonnateadlikkusele
Kui paljud kodanike abil tehtavaid uuringuid kasutavad projektid keskenduvad saadud teaduslike tulemuste ulatuslikkusele ja kvaliteedile, siis selle projekti eesmärk on uurida, kuidas kodanikuteaduse tegemine mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust.
Projekti meeskond töötab välja mitmekeelse haridusprogrammi, mida rakendada partnerriikide koolides ja avalikel üritustel selleks, et populariseerida osalemist juba olemasolevates lindude loendamise tegevustes viisil, mis ühtlasi hõlbustab tegutsemist keskkonnateadliku ühiskonna liikmena. Programm põhineb humanistlikel ja sotsiaalteaduslikel keskkonnauuringutel.
„Linde leidub kõikjal Euroopas. Igaühel on nendega mingi seos. Selles projektis kasutame oma kodukoha linde keskkonnamuutustest ja -väärtustest rääkimisel,“ ütleb projektijuht Finn Arne Jørgensen.
Projekti sündmusi
30. juunil 2023 toimus Brüsselis projekti „EnviroCitizen – Harrastusteaduse roll keskkonnasõbraliku kodanikuaktivismi toetamises: aialinnuvaatluse võimalusi rohelise mõtteviisi juurutamisel“ interdistsiplinaarne lõpukonverents … loe edasi
15. juunil 2023 vaadeldi muuseumi aias traditsioonilisel aiaseminaril käsitlusi kirjandusest ja kunstist, mis lähtuvad enam-kui-inimmaailma kontseptsioonist, aga räägiti ka linnuvaatlejatest … loe edasi
20. märtsil 2023 vesteldi Viimsi raamatukogus sellest, kuidas käivad kokku haridus ja linnuvaatlus, keskkonnahoid ja kirjandus, trükikunst ja kestlikkus … loe edasi
13.–15. veebruaril 2023 kohtusid projekti liikmed kirjutamislaagris Uppsalas … loe edasi
30. septembril 2022 toimus Teadlaste Öö festivali raames teaduspärastlõuna „Linnud, luule ja teadus“ … loe edasi
12.–14. septembril 2022 toimus projekti kirjutamislaager Hollandis Nijmegenis … loe edasi
25.–26. juunil 2022 pidas Ravila mõisas Harjumaal suvepäevi Eesti Ornitoloogiaühing. Traditsiooniliselt kuuluvad suvepäevade kavasse … loe edasi
19.–22. juunil 2022 toimus Põhja-Karjalas Joensuus 9. Põhjamaade geograafide konverents NGM ehk Nordic Geographers’ Meeting. Eesti geograafide seltsis läheb kirjandusliku maadeavastajana Ida-Soome Ülikoolis … loe edasi
Väljavõtteid projekti blogist
Linnud ja sõda. Mai 2022 … loe edasi
Projekti liikmed osalesid rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel. Oktoober 2021 … loe edasi
Suvine vahemäng: luurekäik Ventė neeme linnujaama. August 2021 … loe edasi
Kuidas linnud omale eestikeelsed nimed saavad: Eesti linnunimetuste komisjoni tööst. Mai 2021 … loe edasi
Talvituvate veelindude jälil. November 2020 … loe edasi
2021. aastal hakkasime Eesti Ornitoloogiaühingu 100. sünnipäeval koguma peegeldust sellest, kuidas linnud on looduskeskkonnast lennanud mälu- ja teadusasutuste kogudesse. Selleks palusime raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel saata meile linde ja nende lugusid, mida on peetud oluliseks säilitada. Nii sündis Eesti muuseumide ja arhiivide ühisloomena sündinud, Kirjanduskeskuse poolt kureeritud virtuaalnäitus „Lind arhiivis ja muuseumis“.
Näitust toetab virtuaaltuur Kirjanduskeskuse muuseumilehel – kõik aialinnud tuleks ka sealsest aiast üles otsida!
Projektiga seotud artikleid
Talivee, Elle-Mari (2023). Looduskultuuri mur(d)epunkte. Meie antropotseen. Keel ja Kirjandus, 66 (3), 267−285. DOI: 10.54013/kk783a1.
Talivee, Elle-Mari (2023). Naised uurisid lilli, liblikaid ja linde. Vikerkaar, 6, 58−70.
Plath, Ulrike; Elle-Mari Talivee; Kadri Tüür (Toim.) (2022). Plath, Ulrike; Talivee, Elle-Mari; Tüür, Kadri. Keskkondluse erinumber. Methis. Studia humaniora Estonica, 30. DOI: 10.7592/methis.v24i30.
Plath, Ulrike; Talivee, Elle-Mari; Tüür, Kadri; Annist, Aet (2022). Loodusmõttest aktivismini: Saateks keskkondluse erinumbrile. Methis. Studia humaniora Estonica, 30, 5−23. DOI: 10.7592/methis.v24i30.22100.
Kaasrahastatud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020, grant nr 872557 „Envirocitizen – Citizen Science for Environmental Citizenship“.