Panustame lindude kaasabil keskkonna(aja)lukku: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on partner Euroopa Liidu teadusprojektis „Citizen Science for Environmental Citizenship: Backyard Birding and the Potential for Cultivating Green Engagement“ (lühidalt EnviroCitizen), mis Stavangeri ülikooli juhtimisel uurib keskkonnateadlikuks kodanikuks kasvamist.

Mida räägivad kohalikud linnuvaatlused meile kliimamuutustest ning kliima ja keskkonnaga seotud väärtustest? Sellise uurimisküsimuse tõstatanud projekt sai kolmeks aastaks toetuse Euroopa Liidu Horisont 2020 programmis, et uurida lähemalt nn rohelist kodanikuteadust. Projekti kuulub seitse partnerit Euroopa teadusasutustest. Uuritakse seda, kuidas lindude vaatlemise ja loendamisega seotud tegevused aitavad suurendada keskkonnateadlikkust ja juurutavad seejuures keskkonnasäästlikku mõtteviisi.

Projekti juhi Finn Arne Jørgenseni sõnul on igal aastal toimuv üleeuroopaline aialinnuloendus üks neid sündmusi, mis julgustab ühel nädalavahetusel aastas inimesi üles tähendama kõiki oma aias kohatud linnuliike. Sellist tüüpi uurimused, mida nimetatakse kodaniku- ehk harrastusteaduseks, on muutunud teadusprojektide rakendamisel omamoodi standardmudeliks. Neis aitavad andmete kogumisprotsessis teadlasi tavalised inimesed.

Keskkonnahumanitaaria tähtsus on tõusuteel

Finn Arne Jørgensen on Stavangeri Ülikooli keskkonnaajaloo professor ja juhib koos sama ülikooli professori Dolly Jørgenseniga Euroopa juhtivate keskkonnahumanitaaria teadlaste töörühma nimega The Greenhouse. Siiani on kliimat ja keskkonda hõlmav teadus kuulunud loodusteaduste pärusmaale, ent üha selgem on, et humanitaaria vallas tehtud uurimused aitavad panustada nende küsimuste paremasse mõistmisse.

Keskkonnahumanitaaria kombineerib keskkonna- ja kliimaküsimuste probleemidele vastuseid otsides teooriaid ja meetodeid erinevatest uurimisvaldkondadest ja distsipliinidest. Uurimispõlluna on selle harimine tõusuteel. Käesolevas projektis on Stavangeri Ülikooli partneriteks teadlased Rootsist, Hollandist, Rumeeniast, Hispaaniast, Küproselt ja Eestist.

Projekti „EnviroCitizen“ Eesti-poolne põhitäitja Kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee 1966. aastal Friedebert Tuglasele kingitud aialinnuga (skulptor Ellinor Piipuu)

Projekt kestab 1. aprillist 2020 kuni 2023. aasta lõpuni ning koostööd tehakse ka partnerriikide ornitoloogiaühingutega. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on vanemteadur Ulrike Plathi eestvedamisel olnud keskkonnahumanitaaria teemade uurimisega olnud seotud juba mitu aastat. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse poolt lööb projektis kaasa vanemteadur Elle-Mari Talivee, kes uurimisteemadena on sidunud kirjandust, keskkonda ja ornitoloogiat. Ta kuulub ka Eesti Ornitoloogiaühingu nõukokku.

Projektil on inglise keeles tore nimi, leiab Elle-Mari Talivee. „Tahaks selle küll väga eesti keelde tõlkida kui ʻrohekodanikuʼ, aga äkki kõlaks tulemus siis kui ʻtulnukasʼ. Teisalt, keskkonnaga arvestav eluviis ongi ju tulevikku vaatavate inimeste teema ja ehk on neisse sõnadesse peidetud ka see. Kui koroonaviirus poleks maailma mõneks ajaks sulgenud, oleksime aprilli alguses Stavangeris kõiki neid küsimusi arutanud ja käinud ühtlasi läbi sealsed linnuvaatlustornid; nüüd oleme siiani pidanud piirduma veebiaruteludega. Minul on nende vestluste taustaks mu hetkel üsna üksildase töölaua taga olnud aknast avanev Tuglaste aed, mille kohta pean aialinnupäevikut. Seegi on kodanikuteadus.“

Mõju keskkonnateadlikkusele

Kui paljud kodanike abil tehtavaid uuringuid kasutavad projektid keskenduvad saadud teaduslike tulemuste ulatuslikkusele ja kvaliteedile, siis selle projekti eesmärk on uurida, kuidas kodanikuteaduse tegemine mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust.

Projekti meeskond töötab välja mitmekeelse haridusprogrammi, mida rakendada partnerriikide koolides ja avalikel üritustel selleks, et populariseerida osalemist juba olemasolevates lindude loendamise tegevustes viisil, mis ühtlasi hõlbustab tegutsemist keskkonnateadliku ühiskonna liikmena. Programm põhineb humanistlikel ja sotsiaalteaduslikel keskkonnauuringutel.

„Linde leidub kõikjal Euroopas. Igaühel on nendega mingi seos. Selles projektis kasutame oma kodukoha linde keskkonnamuutustest ja -väärtustest rääkimisel,“ ütleb projektijuht Finn Arne Jørgensen.

Projekti blogi

 

Projekti sündmused

25.–26. juunil 2022 pidas Ravila mõisas Harjumaal suvepäevi Eesti Ornitoloogiaühing. Traditsiooniliselt kuuluvad suvepäevade kavasse … loe edasi

19.–22. juunil 2022 toimub Põhja-Karjalas Joensuus 9. Põhjamaade geograafide konverents NGM ehk Nordic Geographers’ Meeting. Eesti geograafide seltsis läheb kirjandusliku maadeavastajana Ida-Soome Ülikoolis … loe edasi

Eesti Ornitoloogiaühingu 100. sünnipäeva tuules kogume peegeldust sellest, kuidas linnud on looduskeskkonnast lennanud meie mälu- ja teadusasutuste kogudesse. Selleks palume raamatukogudel, arhiividel, muuseumidel ja teistel saata meile linde ja nende lugusid … loe edasi