26. oktoobril 2021 kell 10.15–15.30 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kirjanduses 9: laps ja keskkond“. Seminari ülekannet on võimalik vaadata ERR kultuuriportaalist või lastekirjanduse keskuse Facebooki lehelt.

Lastekirjandus on üks võimalus kujundada lapsi ja noori ümbritsevast teadlikumaks ning õpetada neid keskkonnateemadele rohkem tähelepanu pöörama. Sel korral arutlevad seminari esinejad keskkonnateemade üle, mis on viimastel aastatel lastekirjanduses jõuliselt esile kerkinud. Sellest, kuidas meie lastekirjanduses on kujutatud loodust või loodusõnnetusi, millisena esitletud loomi-linde, räägitakse kirjandusteaduse, keskkonnahumanitaaria ja zooloogia vaatevinklist.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija ja seminari korraldaja Jaanika Palmi sõnul ei eksisteeri kirjandus väljaspool ühiskonda ja nii kajastub see, mis ühiskonnas toimub, paratamatult ka kirjanduses: „Lasteraamatutesse on jõudnud paljud praegu tulipunktis olevad keskkonnateemad, nagu Arktika sulamine, liikide kaitse, prügisorteerimine või parema linnakeskkonna loomine. Seminari ettekannetes uuritakse, kuidas keskkonnateemad esinevad meie lasteraamatutes, olgu need siis aabitsad, pildiraamatud või pikemad jutustused, milliseid hoiakuid need lastes kujundada soovivad ja kuidas seda teevad. Samuti kutsutakse kuulajaid kaasa mõtlema, kuidas laste ja looduse vahelist sidet tugevdada. Loodetavasti selgub seminari lõpuks seegi, kas jätkusuutlikuma tuleviku jaoks piisab ainult raamatute lugemisest või tuleb ka miskit muud ette võtta.“

Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee leiab, et keskkonna teemasid kajastav lastekirjandus on väärtuslik ja noored lugejad on varmad neil teemadel kaasa mõtlema: „Minul on suur usk lasteraamatutes kujutatud keskkonna- ja loomalugudesse. Võib-olla peab neid tänapäeval lihtsalt pisut teisiti jutustama – praegusaja noored on enamasti väga ärksad keskkonnatemaatikast kinni haarama.“

Sellel aastal on seminaril taas kord rahvusvaheline mõõde – soome keskkondlikust lastekirjandusest annab ülevaate Kaisa Laaksonen Soome Lastekirjanduse Instituudist.

Otseülekannet seminarist on võimalik jälgida ERR kultuuriportaalist ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehel.

 

Kava

(NB! – kavas võib tulla muudatusi)

10.30

Keskkonnaküsimused soome lastekirjanduses 2020ndatel

Kaisa Laaksonen, Soome Lastekirjanduse Instituudi direktor

Keskkonnaga seotud küsimused on viimase paari aasta jooksul olnud soome lastekirjanduses tähtsal kohal. Keskkonnateemasid alates kliimamuutustest kuni loomade õigusteni on kujutatud nii pildiraamatutes, lasteraamatutes, noorteromaanides kui ka aimekirjanduses. Toon välja neli erinevat viisi, kuidas neile küsimustele lastekirjanduses lähenetakse: muinasjutud, mida saab lugeda kliimamuutuste allegooriana; realistlik ilukirjandus, mis kujutab põua ja erosiooni mõju laste elule; romaanid, mis õpetavad lapsi prügi ümber töötlema ja loodust kaitsma; düstoopiad, kus kliimamuutuste tagajärgi on juba võimalik näha.

11.00

Igaüks peab oma aeda harima

Krista Kumberg, Lääne maakonna keskraamatukogu raamatukoguhoidja

Kliimamuutused, metsa- ja linnapuude raiumine ning elukeskkonna halvenemine – need on teemad, millest räägitakse meedias ja arutatakse isekeskis üha enam. See ajendas vaatama lastekirjanduse poole – kuidas kajastatakse ning edendatakse juturaamatutes loodusharidust ja keskkonnateadlikkust. Millise osaga loodusest ja loodusega seonduvatest muredest puutub kokku raamatulaps? Millist pilti lugejale näidatakse? Täna on lapsed rohkem linnastunud kui nende eakaaslased aastakümneid tagasi. Neil on park, mõnel ka aed, enamasti iluaed. Loodus ei ole enam loomulik ja iseenesestmõistetav kasvamise koht. Kas on kirjanikul võimalik nimetatud lähiringi kaudu, ilma metsa minemata ja suurte protsesside juurde siirdumata tõsta keskkonnateadlikkust? Hea on tõdeda, et põhimõte „lähemalt kaugemale“ lasteraamatutes ikka veel kehtib.

11.30

Loomad lasteraamatuillustratsioonidel: realismi ja fantastika pingeväljas

Mari Niitra, Liivi Muuseumi juhataja, Tartu Ülikooli lastekirjanduse assistent

Lastekirjanduse puhul võib välja tuua loomade kujutamise kaks äärmust. Väga levinud on inimesestamine ehk antropomorfisatsioon, mispuhul looma kujutatakse osana kultuurist. Samavõrd levinud on ka looma kujutamine looduse osana, võimalikult realistliku ja elutruuna. Nende kahe kujutusviisi vahel tekib huvitav pingeväli, kus leidub kõikvõimalikke pooltoone, vastuolusid ja vahealasid. Nt loom inimesestamata kaaslasena, kuid pildil selgelt inimesega samas omailmas viibivana, jagades peremehega näoilmeid, emotsioone, suhtumist.

Ürgne aukartus looma suhtes väljendub aga looma mütologiseerimises, sümboli mõõtmesse tõstmises.

12.00

Rebase representatsioon Sara Pennypackeri jutustuses „Pax“

Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija

Ameerika kirjaniku Sara Pennypackeri jutustus “Pax” (2016, eesti keeles 2019) mõjub lugedes ülistuslauluna metsikule loodusele ja seal elavatele loomadele. Teos tundub vägagi tõetruuna – pole ka ime, sest autor on adekvaatse pildi saamiseks kasutanud vastava ala spetsialistide, zooloogide abi. Ta laseb lugejal justkui rebase nahka pugeda ja temaga koos läbi erinevate seikluste kulgeda. Ettekandes uuritaksegi, millised on teoses kujutatud rebase erinevused bioloogilisest isendist ning kuidas on leitud tasakaal ilukirjanduslikkuse ja realistlikkuse vahel.

Vaheaeg

13.30

Loomad eesti murdeaabitsates

Kadri Tüür, Tallinna Ülikooli teadur, Keskkonnaajaloo Keskuse juhataja

Käesoleva ettekande ajenditeks on ühelt poolt asjaolu, et 2021. aasta emakeelepäevaks üllitasime Muhu Pärandikooli kirjastamisel Muhu oabitsa, mis on aabitsakogujate andmetel järjekorras 9. Eesti murdeaabits; teisalt aga töö uurimisprojektis PUTPRG908, mille eesmärgiks on uurida Eesti keskkonnaliikumisi ning keskkonnaga seotud murede väljendumisvorme Eesti kultuuris. Sestap võtan ettekandes vaatluse alla mõned murdeaabitsad, küsides, kuidas on seal kujutatud loomi ning mida see ütleb meile aabitsates edastatud loodusesuhte kohta. Muhu murdeaabitsas on loomad esindatud peaasjalikult illustratsioonidel, seda juba alates esikaanest, kus kukk nõudlikult noorele õppurile otse silma sisse vaatab. Jänessed seostuvad päris mitme lauluga; piltsõnastiku kujul seltsivad nendega veel jaara, ruotsus, üebikud. Kala ja sea saba esinevad söögina. Kihnu arvukatest lastele suunatud murdeväljaannetest tuleb kõne alla „Aett, eit ning mia“, kus esinevad nii tillud, ahunad, obo, mitut sorti kullid, viired, koslad, aga ka eksootilisemad olesed nagu naett ja idi. Ettekandes tuleb juttu ka teiste murdealade loomadest.

14.00

Töölislaps ja tema keskkond 20. sajandi alguse tööliskirjanduses

Hegely Klaus, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna peavarahoidja, Tartu Ülikooli doktorant

Eesti tööliskirjanduses on tööliste igapäevaelu ja keskkonna – olgu selleks siis industrialiseeritud linn või mõis ja küla – kujutamisel tähtis positsioon. Tüüpiline tööline 20. sajandi alguse tööliskirjanduses oli keskealine mees. Naiste emantsipatsiooniga suurenes ka naistegelaste osakaal, kuid lapsi ja laste keskkonda on kujutatud märksa tagasihoidlikumalt, olgugi, et lapsed olid vabrikutes või mõisatöödel arvestatav tööjõud. Kas töölislapse keskkond sarnanes täiskasvanu omale? Milliseid märksõnu ja motiive on töölisautorid selle iseloomustamisel kasutanud? Siinses ettekandes on vaatluse all, kuidas kujutasid 20. sajandi alguse eesti tööliskirjanikud laste kasvukeskkonda. Kuna eesti tööliskirjandusele on iseloomulik agraarne vaatenurk, on eraldi tähelepanu pööratud nii linna- kui maalapsi ümbritsevale.

14.30

Suurte keskkonnakatastroofide (eel)kaja Nõukogude Eesti lastekirjanduses

Elle-Mari Talivee, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur, Tallinna Ülikooli teadur

Lastekirjandusel on imeline võime rääkida lapsepäraselt ka väga tõsistel ja rasketel teemadel. Põhjused on erinevad: eks ole autorid tahtnud last niiviisi täiskasvanute maailma astumiseks ette valmistada, äratada näiteks keskkonnateemade puhul neis hoolivat inimest või ka mõnikord rääkinud südamelt ära oma mured. Nõnda ei ole imekspandav, et lastekirjandusse on jõudnud ka keskkonnaohtude ja -katastroofide kirjeldused. Ettekanne võtab mõne kajastuse ja/või tõlgenduse vaatluse alla, keskendudes eelkõige 20. sajandi teisele poolele.

15.00

Saage tuttavaks, lapsed ja loomad

Aleksei Turovski, zoosemiootik, lastekirjanik

Kuigi olen otsesemalt või kaudsemalt kaasa löönud mitmete lasteraamatute loomises, siis ise kirjutanud olen elus ühe kaheosalise lasteraamatu kassipojast nimega Võilill, kes kasvab hiljem suureks kõutsiks Päevalilleks. Kuna oma põhitöö raames suhtlen väga paljude eri vanuses lastega, olen saanud neilt mitmekesist tagasisidet nii mainitud raamatute kui paljude teiste lasteraamatute osas ja seda peamiselt laste küsimuste näol igasuguste loomade kohta. Peamiselt sellele tagasisidele toetudes räägingi, kuidas lapsed ja loomad minu maailmas seotud on.

 

Täname Eesti Kultuurkapitali ja Soome Instituuti seminari toetamise eest.

 

COVID-19 info: Seminaril on võimalik osaleda kui olete end eelregistreerinud. Keskuse avalikes ruumides on kohustuslik kanda kaitsemaski. Keskusesse tulles palume esitada vaktsiinipass ning kehtiv isikut tõendav dokument. Kontrollimine toimub enne seminari algust registreerumise kontrollimisel.

 

Lisainfo:
Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lastekirjanduse uurija
+372 5343 6586
jaanika@elk.ee

Elle-Mari Talivee
Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
vanemteadur
+ 372 5191 1810
ellemari@utkk.ee