21. mail 2021 arutame Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Tartu Ülikooli semiootika osakonna korraldatud seminaril kirjandusuurijatega, kuidas kirjanikke Eestis ja mujal on kõnetanud ilmastik: milline võib olla ilma- ja kliimakirjandus, kas kliimamuutuste mõju kujutav kirjandus kuulub üksnes ulmežanri, kuidas üldse peegeldub raamatutes ilm. Käsitlusraam on võimalikult lai: olgu ilm kirjandusteoses metafoor, eeltingimus või käivitaja, igapäevane argikogemus, sündmus, taust või tegelane. Kas sündmus saab alguse ilmamuutuste tuules? Millised on seda ennustavad ilmamärgid? Kui palju või kuidas peegeldub ilukirjanduses ajalukku läinud ilmastikunähtusi? Kuidas on ilm võinud mõjutada näiteks reisikirjandust?

Seminar on pühendatud Keskkonnaajaloo Keskuse KAJAK kümnendale sünnipäevale ning toimub veebinarina. Vaata ka seminari kutsungit.

Veebinaril osalemiseks palume saata e-kiri aadressile ellemari@utkk.ee!*

 

Seminari kava

 

Vajadusel saad kava välja printida SIIT.

10.30 Tervitus Kajaku esimehelt Kadri Tüürilt

10.40–11.15 Avaettekanne juhatab Kristi Viiding
Meelis Friedenthal „Mesilastest“, 17. sajandi ilmast ja ikaldustest ning nende laiematest implikatsioonidest

11.20–12.35 I Ilm ajaloos juhatab Kadri Tüür
Ulrike Plath Johann Gutslaffist kliimaajaloo perspektiivist
Merili Metsvahi Põud kui kultuurilooliste allikate tekkeajend: kaks 17. sajandi juhtumit Liivimaalt
Janika Päll Tormid antiikkirjanduses: sõjaväljalt südamesse
Arutelu

12.45–14.00 II Kirjaniku ilmaelu juhatab Jaan Undusk
Elle-Mari Talivee, Mirjam Hinrikus Ilmastik Friedebert Tuglase pagulasperioodi kirjeldavates omaeluloolistes tekstides, k.a romaanis „Felix Ormusson“
Janika Kronberg Karl Ast-Rumor ja Euroopa ilm
Kadri Tüür Smuul ja tuul
Arutelu

14.30–15.35 III Ilma kohalikkus juhatab Elle-Mari Talivee
Rene Kiis Ilma markeeritusest andmebaasis „Tartu ilukirjanduses“
Ene-Reet Soovik Kangro ja Kaplinski aastaringid
Eva Rein Ilmast ja inimestest Sinclair Rossi novellis „The Lamp at Noon“
Arutelu

15.45–17.00 IV Utoopiline ja düstoopiline ilm juhatab Ene-Reet Soovik
Mart Velsker Eesti luule kõige saatuslikum tuul: Gustav Suitsu Tuulemaa
Johanna Ross Ilma trotsimine nõukogude kirjanduses. Lilli Promet ja teised
Jaak Tomberg Ulmeilmad ja kliimaulme
Küsimused ja arutelu: mida hakata peale ilmateadetega ilukirjandusest?

*Palume kuulajaid võimalusel liituda enne paneele, mitte konkreetseks ettekandeks.

 

  • Vaata ka: virtuaalnäitus „Weathered History
    THE MATERIAL SIDE OF PAST CLIMATE CHANGE – an online exhibition with Google Arts & Culture
    Contemporary and historical climate change is, in itself, beyond the scale of human perception. What humans could see in the past and today still can perceive are meteorological extremes: droughts, heat waves, strong precipitation, floods, cold spells, and storms. Such extreme events, however, have generally left only indirect evidence in the material heritage of past human societies. This exhibition, a product of the Leibniz Institute for the History and Culture of Eastern Europe (GWZO) in cooperation with the PAGES’s working group CRIAS, presents this legacy to a wider public. At times surprising objects are witnesses of human memory to meteorological disasters, but they also show how skilfully historical societies adapted to climate change.
  • Vaata ka: Kevad! Üleujutused!
Tartu Ülikool