Kui vihm saab läbi. Kutsume arutama ilma üle kirjanduses

Kirjanike ilmavaatest

Seminar ilmast kirjanduses

21. mail 2021

2020. aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem aasta. Looduses on kliimamuutusi juba võimalik oma silmaga märgata, üks igapäevane ja kõigile mingil moel oluline asjaolu on aga ilm – seegi juba mõnd aastat teistsugune kui varem. Detsembris 2020 peeti Tallinna ülikoolis konverentsi „Igal tuulel oma tuju – tormid ja tormisus“ alapealkirjaga „Ekstreemne kliima ja selle ühiskondlik mõju Eesti näitel“, kus ajaloolased, geograafid ja ühiskonnateadlased vaatlesid jõuliste ilmastikunähtuste jälgi ja mõju.

21. mail 2021 tahaksime küsida kirjandusuurijatelt, kuidas kirjanikke Eestis ja mujal on kõnetanud ilmastik üldiselt: milline võib olla ilma- ja kliimakirjandus, kas kliimamuutuste mõju kujutav kirjandus kuulub üksnes ulmežanri, kuidas üldse peegeldub raamatutes ilm. Ootame võimalikult laia käsitlusraami: olgu ilm kirjandusteoses metafoor, eeltingimus või käivitaja, igapäevane argikogemus, sündmus, taust või tegelane. Kas sündmus saab alguse ilmamuutuste tuules? Millised on seda ennustavad ilmamärgid? Kui palju või kuidas peegeldub ilukirjanduses ajalukku läinud ilmastikunähtusi? Kuidas on ilm võinud mõjutada näiteks reisikirjandust?

Marutuulte põhjustatud laevahukk toob Shakespeare’i „Tormi“ tegelased Prospero saarele ja paiskab Robinson Crusoe 28 aastaks loodusega rinda pistma. Pahaendeline välgunool poolitab kastanipuu, mille all Rochester äsja Jane Eyre’i kätt palus, ning tormi tõttu tõuseb Neeva üle kallaste Puškini „Vaskratsanikus“. Jane Harperi krimiromaanis „Põud“ ei ole juba kaks aastat vihma sadanud. Oskame oletada, kui külm oli sel ööl, kui Mäeküla piimamees suri, ent kui tihedat lumesadu koges Juhan Liivi rändaja? Kui Aino Kallas on nimetanud Eestit kui tuulemaad geograafiliseks lõbutüdrukuks, kuhu tormid toovad võõraid, siis kui tuuline on Gustav Suitsu Tuulemaa? Kuidas raamib ilmasõja algust „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“?

Seminar on pühendatud Keskkonnaajaloo Keskuse KAJAK kümnendale sünnipäevale ning toimub tõenäoliselt veebinarina.

Ootame 16. aprilliks ettekande paarilauselist tutvustust ning esialgset pealkirja.

Korraldajad
Ene-Reet Soovik, Tartu Ülikool, ene-reet.soovik@ut.ee
Elle-Mari Talivee, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus/Tallinna Ülikool, ellemari@utkk.ee

Kirjandust
Kadi Raal, Mida on kliimamuutused Eesti looduses korda saatnud ja milline on tulevik? – Postimees, 4. märts 2018
Kadri Tüür, Kui külm oli sel ööl, kui Mäeküla piimamees suri? – Ööülikool