Mirjam Hinrikus

Mirjam Hinrikus on õppinud Tartu Ülikoolis eesti kirjandust ja omandanud samas 2011. aastal doktorikraadi tööga „Dekadentlik modernsuskogemus A.H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus“. Ta on õppinud ka Tampere ja Toronto Ülikoolis ning olnud postdoktorantuuris Göteborgi Ülikoolis. Õppejõuna on Mirjam Hinrikus töötanud Tallinna Ülikoolis ja külalisteadlasena Helsingi ja Konstanzi Ülikoolis ning Berliini Vabaülikoolis. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses töötab ta alates 2011. aastast, juhtides aastatel 2022–2026 teadusprojekti „Tsiviliseeritud rahvuse teke. Dekadents kui üleminek 1905–1940“ (PRG 1667).

Mirjam Hinrikuse peamised uurimisvaldkonnad on naturalism, dekadents (k.a nietzschelik dekadents) ja modernism, sh intermeedialised suhted 20. sajandi esimese poole Eestis, Põhjamaades ja Euroopas laiemalt. Lisaks huvitavad teda kultuuriuuringud, soo- ja feminismi uuringud, diskursiivse analüüsi praktikad, erinevad teooriad modernsusest ja autorist, rahvusülesuse teooriad ning kultuuriülekanded (iseäranis soome ja eesti kirjanduses 20. sajandi esimesel poolel). Kirjanduskeskuse juhtivteadurina on tema töö keskmes kanoniseeritud eesti autori A. H. Tammsaare looming võrdlevas kontekstis ning suhtes dekadentsi eri määratlustega.

Ta on koostanud ja toimetanud kolm kogumikku Kirjanduskeskuse sarjast „Moodsa eesti kirjanduse seminar“ (2006, 2013, 2022), neist kaks viimast koos Jaan Unduskiga. Veel on ta koostanud ja toimetanud koos Pirjo Lyytikäise, Riikka Rossi ja Viola Parente-Čapkovága raamatu „Nordic Literature of Decadence“ (Routledge 2020); koos Lola Annabel Kassi ja Liis Pählapuuga raamatu „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“ (KUMU, UTKK 2017); koos Ave Mattheusega EKKI Toimetiste (nr 17) teemanumbri „Esimene maailmasõda eesti kultuuris“ (2015). Lisaks oli ta nais-ja meesuuringute ajakirja „Ariadne lõng“ tegevtoimetaja (2001–2006).