Kristi Viiding

Kristi Viiding on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt, kirjandust ning klassikalist filoloogiat ning omandanud doktorikraadi 2002. aastal klassikalises filoloogias. 1996–2017 töötas ta Tartu Ülikoolis klassikalise filoloogia eriala õppejõuna, sh 2012–2017 professorina. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses töötab ta alates 2017. aastast vanemteadurina, samuti on ta alates 2018. aastast rahvusvahelise uuslatinistide assotsiatsiooni IANLS peasekretär.

Kristi Viidingu peamiseks uurimisvaldkonnaks on varauusaegne ladinakeelne kirjandus Läänemereregioonis, ilmaliku eestikeelse kirjasõna teke 17. sajandil ning ladina epigraafika Läänemereregioonis. Alates 2001. aastast on ta juhtinud ETF, EKKM ja PUT grandiprojekte. 2014–2018 osales ta Eesti esindajana rahvusvahelises COST projektis „Res Publica litteraria 1500–1800 taasühendamine: digitaalne võrgustik multilateraalseks koostööks Euroopa intellektuaalse ajaloo uurimisel“ („Reassembling the Republic of Letters, 1500–1800: A Digital Framework for Multi-Lateral Collaboration on Europe’s Intellectual History”).

Ta on avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni (vt Tekstiait ja ETIS); tõlkinud klassikalisest, keskaegsest ja uusladina keelest (Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemisest“, 2007, Livius „Linna rajamisest alates“, 2016; „Roomlaste teod“, 2019, Tartu Ülikooli rajamisega 17. sajandil seotud trükised) ning saksa keelest (Martin Klökeri monograafia „Tallinna kirjanduselu 17. sajandi I poolel (1600–1656). Haridusinstitutsioonid ja juhuluuletamine“, 2014).

2007. aastal autasustati tema uurimisrühma Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali peapreemiaga Tartu 17. sajandi juhuluule antoloogia koostamise eest („O Dorpat, urbs addictissima musis… Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet“, 2007).