Humanismi kõrgaeg Liivimaal: David Hilcheni epistolaarpärand keele-, kirjandus-, õigus- ning haridusajaloo allikana

Personaalse uurimistoetuse projekt PUT1030 (2016–2019)

Projekt keskendub Liivimaa humanismi õigus-, haridus-, keele- ja kirjandusajaloo keskse õpetlase, varauusaegse Riia õigus- ja hariduselu juhi, sündiku David Hilcheni (1561-1610) seni käsikirjalise ja uurimata ladinakeelse kirjavahetuse (ca 800 kirja) editeerimisele kommentaari ja saksakeelsete annotatsioonidega 2-köitelise raamatuna, ingliskeelse inventaariumina veebikeskkonnas Early Modern Letters Online ja süsteemsele probleemartiklite avaldamisele kirjavahetuse alusel.

David Hilcheni allkiri 1609
David Hilcheni allkiri 1609. aastast

Ainsa Kirde-Euroopast mahukana säilinud humanistliku kirjakorpuse põhjal uuritakse

  • kirjaliku õigusliku argumentatsiooni arengut ja selle retseptsiooni varauusaegses kohtuprotsessis ja erasuhetes
  • antiigiretseptsiooni selle mitmekesisuses (epistolaaržanri- ja väljenduseeskujud, mitmekeelsus, Rooma õiguse retseptsioon)
  • humanistlikke haridusmudeleid (jesuiitlik, luterlik)
  • konfessionaalseid ja sõjalisi konflikte regioonis, sotsiaalvõrgustikke Euroopa juhtivate humanistidega (nt Lipsius, Caselius)

Vastutav täitja

  • Kristi Viiding, vanemteadur, PhD

 

Põhitäitjad

  • Thomas Hoffmann, vanemteadur, PhD
  • Hesi Siimets-Gross, PhD

 

Täitjad

  • Mari Linder, MA (01.01.2016−30.06.2017)

 

Projekti tulemused

Projekt oli Eesti Vabariigi teadusloos esimene, mille fookuses oli Poola aeg (1561-1621/29) Eesti- ja Liivimaal. Euroopa mäluasutustest koguti Liivimaa juhtiva juristist humanisti David Hilcheni (1561-1610) ladinakeelne kirjanduslik pärand: 800 kirja, 39 luuletust, 28 kõnet. Kirjade metaandmete kataloog avaldati veebikeskkonnas Early Modern Letters Online (EMLO), avaldamiseks valmistati ette Hilcheni kogutud luuletused ja 2 köidet Hilcheni kirju (annotatsioonid saksa keeles, kriitiline kommentaar teksti ja reaaliate kohta, kaasajastatud biograafilis-historiograafiline käsitlus Hilchenist). Leitud materjali põhjal peeti 26 teadusettekannet ja avaldati 20 artiklit kõrgetasemelistes ajakirjades ja artiklikogumikes üle Euroopa.

Projekti tulemusel valminud kirjaeditsioon ja EMLO Hilcheni-kataloog on alusuuringuna tähtis kõigile varauusaja aja-, teadus- ja kirjandusloolastele kogu Euroopas, eriti aga Läänemereregioonis, sest Hilcheni 200 korrespondendi hulka kuulus humaniste ja kõrgeid riigitegelasi Inglismaast Poola ja Lätini, Justus Lipsiusest Poola kuninga Sigismund III-ni. Kirjavahetuse läbitöötamise käigus täpsustusid paljude humanistide prosopograafilised, loominguloolised, biograafilised ja mentaliteediloolised detailid, mistõttu vajaks korrigeerimist rida entsüklopeediate artikleid, Eesti- ja Läti varauusaja ajaloo- ja kirjanduslood jne. Uurimistiim on uhke, sest:

  • tõestasime hüpoteesi, et varauusaegsed juristid käsitlesid oma kirjades kaasaegseid juriidilisi teooriaid ja praktikaid antiikaegsete juristide, eeskätt Cicero eeskujul – viidates eri õigusprobleemidele, ent andmata õigusküsimustest süstemaatilist või detailset pilti ja kasutamata ranget õigusterminoloogiat;
  • kummutasime väite, nagu oleks Hilcheni maaõigus sätestanud Liivimaal eriti range Balti pärisorjuse vormi just humanistliku Justinianusele toetuva õiguskäsitluse alusel;
  • avastasime Hilcheni plaani muuta Riia toomkool 1590ndate lõpus Liivimaa esimeseks ülikooliks – vastukaaluks jesuiitide ja Stephan Bathory ideele Riia jesuiitlikust ülikoolist;
  • analüüsides kriitiliselt Eesti- ja Liivimaa ajaloo ühe vastuolulisema protagonisti D. Hilcheni kohta käibivaid hinnanguid (16. sajandi lõpu kuni 21. sajandi alguse allikate ja sekundaarkirjanduse põhjal), joonistusid välja viis vastanduvat ettekujutust Hilchenist (baltisaksa, eesti, läti, poola ja nõukogulikus historiograafias levinud variant). Tema isiku keerulise retseptsiooni uurimisel jõuti järeldusele, et selle üheks põhjuseks oli Hilchenist alates meie regiooni literaatide seas levinud teadlik humanistlikus retoorilises maneeris positiivse enesekuvandi kujundamine kirjasõna vahenditega ning sellele humanistlike retooriliste printsiipide järgi vaenlaste sulest vastanduv laimamine. Kuna Hilcheni vastuoluline retseptsioon sai alguse tema eluajal, siis aitaks humanistliku kirjakultuuri põhimõtete tundmine vältida olukorda, mille tulemusena tänapäevane ajalookirjutus jätab Hilcheni pigem käsitlemata.

Kokkuvõttev info projekti ja tulemuste kohta Eesti Teadusagentuuri väljaandes „Teadusrikas Eesti. Grandiprojektide tulemuste kogumik 2019”.

 

Seminarid, konverentsid ja koolitused