XII Balti kirjandusteadlaste konverents

Omaeluloolisus ja ajalookirjutus Baltimaade nüüdiskultuuris

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
14.–15. novembril 2019 Tallinnas

 

Balti kirjandusteadlaste konverentsid on toimunud alates 1996. aastast iga kahe aasta järel vaheldumisi kas Riias, Vilniuses või Tallinnas. Järjekorras 12. konverents toimub taas Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses.

Seekordne Balti kirjandusteadlaste konverents keskendub omaeluloolisusele kirjanduses ja kultuuris laiemalt. Kuigi mälestuste ja päevikute kirjutamine on maailmakirjanduses levinud juba vähemalt 18. sajandist – näiteks Jean-Jacques Rousseau pihtimused (1765–1770), Johann Wolfgang Goethe epistolaarne romaan „Noore Wertheri kannatused“ (1774), baltisaksa naiskirjaniku Elisa von der Recke autobiograafia (1795) või Kristian Jaak Petersoni päevaraamat (1818) – on nüüdisaegsed tekstid üldjuhul hoopis teistsuguse ülesehituse ja eesmärgiga. Autobiograafiliste teoste (mälestuste, päevikute, kirjade jms) populaarsus on kestnud juba aastakümneid. Üha enam ilmub ka 21. sajandil teoseid, milles autobiograafilisus on põimunud kirjandusliku fiktsiooniga; samuti kerkib esile uusi vorme, teemasid ja vaatenurki. Seeläbi kajastuvad mitmed ajaloos seni maha vaikitud sündmused, mis on tugevalt mõjutanud paljude inimeste elu ja saatust, näiteks Alvydas Šlepikase raamat „Minu nimi on Marytė“ (2012; eesti keeles 2015) või Knuts Skujenieksi vangilaagris kirjutatud luulekogu „Seeme lume all“ (1990; eesti keeles 2018). Mälestuste kaudu jõuab ajaloo traagika tulevaste põlvkondadeni. Üksikisiku lugu mõjutab ühiskonda laiemaltki ning sageli ei piirdu see mõju ainult kirjandustekstiga, vaid avaldub ka visuaalsetes ja etenduskunstides. Heaks näiteks võiks siin olla Leelo Tungla romaanitriloogia Seltsimees laps jõudmine kinolinale (2018).

Konverentsi ajakava

Teesikogumik e-väljaandena

Kontakt ja info
Marin Jänes, marin@utkk.ee
Anneli Mihkelev, anneli.mihkelev@tlu.ee