Linnast inspireeritud ilukirjanduse uurimine pakub laialdast interdistsiplinaarset tööpõldu. Kavatseme seda taas teha 2018. aasta sügisel Narvas, Eesti olulises piirilinnas, ajalooliselt tähtsas kaubandus- ja tööstuskeskuses. Paeluv ja põnevate ideede generaator on Narva ka tänapäeval. Tunnistust sellest annavad kasvõi Tartu ülikooli Narva kolledžihoone – rohkete auhindadega pärjatud kõige uuenduslikum õppehoone Euroopa idapiiril (vt ArchDaily 2013), Narva muuseumi põnevad toimetised, dokumentaalfilm „Paberist linn“ ja Eesti presidendi kavatsus kolida sel sügisel mõneks ajaks riiki juhtima Narva. Kultuuride ristteel asuv Narva kandideerib ka Euroopa kultuuripealinnaks 2024. Ilukirjanduslik Narva on üpris avar: Eduard Vilde avaldas 1898. aastal Narva Kreenholmist romaani „Raudsed käed“. Ajaloolisest Narvast ning Sillamäest on kirjutanud näiteks Andrei Hvostov, mälestuste Narvast Albert Üksip, kadunud Narvast Adolf Rammo, Vladimir Beekman ja Tiit Aleksejev (Hinrikus 2011, Talivee 2017).

Pakume välja kaks uurimissuunda.

Piiriuuringud (boundary studies) on viimasel ajal maailmas laialdast kõlapinda leidnud lähenemine, mille puhul ei käsitleta piire pelgalt poliitiliste või administratiivsete eraldusjoontena, vaid pigem sotsiokultuuriliste, keskkondlike, majanduslike ja ajaliste protsessidena, mida luuakse nii avalike praktikate kui ka isiklike valikute kaudu. Piirid võivad olla looduslikud ja maastikus nähtavad, aga ka täiesti kujutluslikud. Looduslikud piirialad loovad sageli kontaktialasid, mis pakuvad eri laadi suhtlus- ja liikumisvõimalusi nii inimestele kui teistele liikidele. Piirialad on dünaamilised, siin tuleb pidevalt tegeleda identiteedi ja ühtsuse või eristumise küsimustega. Kahtlemata pakuvad piiriuuringuteks head materjali nii Narvaga seotud kirjandusteosed kui ka paljud teised Eesti kultuurinähtused. 2019. aastal Tallinnas toimuv Euroopa keskkonnaajaloo ühingu kaheaastakonverents keskendub samuti piiriuuringute temaatikale; Narva seminar aitab kaasa selleks valmistumisele. Kas ses linnas peegeldub teravamalt kui mujal avaliku ruumi kujundamise, elamise ja identiteedi vahekord? Kindlasti on see vähemalt aeg-ajalt piiriala Juri Lotmani mõistes – kui loova kontakti koht (Lotman 2005). Millised on piirilinnad üldse?

Tehnoloogiauuringute vaatevinklist võime küsida, kas piirilinnas Narvas (poliitiline, looduslik-tehislik, maa-alune–maapealne, mineviku–tuleviku lävi) avaldub sotsiaalse elukeskkonna sõltuvus looduslikust või üldse ümbritsevast, on korraga adutav tehiskeskkond, Ida-Virumaa ajalugu ja elukeskkonna muutumine, kas siin on tajutav tööstuse esteetika? Kas tööstus ja ilu tööstuslinnas on pöördvõrdelised mõisted või kas jõu vähenedes väheneb ka ilu? Kas Narva näitel võiks lähtuda vaatepunktist, et alati ei ole võimalik algset staatust taastada, aga käesoleval on omakorda mingi uus väärtus (nt rekreatsiooniline, kultuuriline, pärandiline)? Kas Narva kolledžihoone projekt ja linnaplaneerimise poliitika üldiselt võiks sedagi peegeldada? Kas Narva on linn, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid?

Kutsume üles neil teemadel eelkõige ilukirjandusega haakuvalt kaasa mõtlema. Tööseminari töökeel on inglise keel, ettekandepäeva esitused, mis võtavad ühtlasi kokku tööseminari tulemused, on plaanitud eesti ja vene keeles.

 

Korraldustoimkond

  • Elle-Mari Talivee (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
  • Anu Printsmann (TLÜ TÜHI maastiku ja kultuuri keskus)
  • Kadri Tüür (TLÜ AAK keskkonnaajaloo keskus)
  • Jason Finch (Åbo Akademi Ülikool)
  • Kaaskorraldaja on Association for Literary Urban Studies (ALUS)

 

Viited
  • Narva College / Kavakava Architects“ ArchDaily, 14 August 2013.
  • Hinrikus, Rutt „Andrei Hvostov. Sillamäe passioon. Passion for Sillamäe“, Estonian Literary Magazine 2011/2, lk 32–34.
  • Lotman, Juri „On the Semiosphere“ 1984. Sign Studies 33 (2005): lk 205–229.
  • Talivee, Elle-Mari. „Narva: A Literary Border Town” 2017. In Literary Second Cities, edited by Jason Finch, Lieven
  • Ameel, and Markku Salmela. London: Palgrave Macmillan, lk 151–172.

 

Seminari toetab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ASTRA projekt.