Riia sündik, Poola kuninga sekretär ja Võnnu (Cēsise) notar David Hilchen (1561–1610) kuulus Liivimaa mõjukamate varauusaegsete juristide ja humanistide hulka. 1600. aastal mõistis Riia linn ta riigireetmises süüdi ja ehkki Hilchen kaebas edasi Poola kuningale, võttis tema õigeksmõistmine aega 1609. aastani. 1600–1602 osales Hilchen Liivimaal, sh Viljandi, Paide ja Tartu all Poola-Rootsi vahel peetud sõjas, 1603–1610 elas paguluses Poolas Zamośćis.

Tänu Liivimaa maaõiguse eelnõu ning arvukate Riia õiguskorda puudutavate õigusaktide koostamisele oli Hilchen tuntud ühiskonnategelane. Ta reformis Riia haridus-, haldus- ja kultuurielu, oli väljapaistev diplomaat, kuid kirjutas ka ladinakeelset humanistlikku juhuluulet ning kõnesid.

Hilcheni pärandi hulka kuulub ligi 800 peamiselt ladinakeelset kirja. Valdav osa kirju on säilinud Riias ja Linköpingis, üksikuid on aga ligi kümnes Euroopa mäluasutuses. Käesoleva uurimisprojekti esimese sammuna on valminud ja avaldatud Hilcheni kirjavahetuse detailne kataloog; ettevalmistamisel on kirjavahetuse annoteeritud ja kommenteeritud väljaanne.

Hilcheni kirjades peegeldub rohkesti regiooni ajaloo, õigusajaloo, hariduse, kirjanduse ja raamatulooga seotud probleeme. Hilcheni elukäigust, tegevusest ja kirjalikust pärandist ajendatuna on konverentsi eesmärgiks käsitleda õiguslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi arenguid varauusaegse Poola-Leedu võimu all olnud Liivimaal, aga ka Poolas. Õigusajaloo, ajaloo ning kirjandusuurijad keskenduvad oma ettekannetes nii nende eluvaldkondade kui ka Poola ja Liivimaa omavahelisele põimumisele 16./17. sajandi vahetusel, jälgides nii era- ja ametiisikute omavahelisi võrgustikke, õigussüsteemide vastastikmõju kui ka eri meediumite põimumist ühiskondlike protsesside suunamisel.

Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtted

Oma osavõtust palume teatada kuni 12. aprillini e-postiaadressil utkk@utkk.ee.

Konverentsi töökeeled on saksa ja inglise.

Konverents toimub personaalse uurimistoetuse projekti PUT1030 „Humanismi kõrgaeg Liivimaal: David Hilcheni epistolaarpärand keele-, kirjandus-, õigus- ning haridusajaloo allikana“ raames.