Tartu Ülikooli Kirjastuselt on ilmunud Balti kirjakultuuri ajaloo 1. osa pealkirjaga „Keskused ja kandjad“. Balti kirjakultuuri ajalugu jutustab kirja tuleku ja leviku lugu tänasele Eesti ja Läti alale kuni 1840. aastani, vaadeldes eri keeltes kirja pandud tekste koos. Esimene, trükivärske osa annab ülevaate kirjakultuuri keskustest ja kandjatest, näidates, kuidas tekkis ja aegade jooksul muutus kirjakultuuri toimimiseks vajalik institutsionaalne raamistik (koolid, trükikojad, kirjastused, raamatukaubandus, ajakirjandus, seltsid, teatrid) ja kujunes kirjanduslik avalikkus, suhtlusvormid ja -kanalid kirjanike ja lugejate vahel.

Raamat on tihedalt seotud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega. Koostaja Liina Lukas räägib raamatu eessõnas, et koos Kirjanduskeskuse direktori Jaan Unduskiga „sündis Balti kirjakultuuri ajaloo idee ja mõned aastad hiljem, Tartus Pepleri ühikas, suurejooneline kavand, mille teostumine tundus juba toona keeruline, kuna eeldas erialade ülest ulatuslikku koostööd, keerulist koostamis- ja toimetamistööd, mille käigus kogutud teadmisekillud kokku liita ja ühtlaseks käsitluseks siluda“. See ääretult suur töö võeti ette koos ligi 20 uurijaga, kellest neli – Martin Klöker, Ulrike Plath, Jaan Undusk ja Kristi Viiding – on Kirjanduskeskuse töötajad.

Raamatu on koostanud Liina Lukas, toimetanud Katre Kaju ja kujundanud Agnes Ratas. Selle autorid on Vahur Aabrams, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Katre Kaju, Tiina Kala, Kairit Kaur, Martin Klöker, Lea Leppik, Liina Lukas, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Ulrike Plath, Aivar Põldvee, Tiiu Reimo, Aiga Šemeta, Jaan Undusk ja Kristi Viiding.

Raamatu ettevalmistamist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Uuringute Tippkeskus.

4. mail toimuval esitlusel kõnelevad Liina Lukas, Katre Kaju, Pärtel Piirimäe, Jaan Undusk jt.

Esitluse ülekannet näeb Kirjanduslinn Tartu ja Utoopia Facebooki-lehtedelt, vaata SIIT, samuti Kirjanduslinn Tartu Youtube’i-lehelt.