End laotand üle minu väikse aia
on rohelised õndsad lootused,
ja igas väikses põõsas suured ootused –
Marie Underi sonetisarjast „Kevad“

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond ühendab kirjanikepaaride Marie Underi ja Artur Adsoni ning Friedebert ja Elo Tuglase kodu ja aeda Nõmmel. Under ja Adson olid elamu ja aia rajajad; pärast nende pagulusse minekut sai Nõmme maja koduks Tuglastele, kelle valduses aed 1950. aastail eriti liigirikkalt õide puhkes. Underi, Adsoni ja Friedebert Tuglase loomingus on loodusel ja loodusetundmisel oluline mõõde; päevaraamatute autor Elo Tuglas jäädvustas oma keskkonnakogemust värvikalt päevikuis. Loomingulise aia kõrval eksisteerib ka tõeline aed, mis on andnud loomeimpulsse ja peegeldab selle rajajate ja hooldajate keskkonnamõistmist.

Suve hakul kutsuvad Kirjanduskeskus ja Keskkonnaajaloo Keskus arutlema aia ja looduse rolli üle meie kirjandusloos. Ilukirjandusteos võib peegeldada loodust kui ühe maailmapildi võõrandamatut pärisosa. Looduskirjandus, mis looduse kujutamisel kasutab loodusteaduslikku täpsust ning esteetilist vormi, kutsub lugejat loodusesse teksti kaudu. Looduskirjanduse loomise eeltingimuseks on kirjeldatud maailma tundmine ja tunnetamine, huvi, oskus ja tahtmine seda lahti mõtestada. Puhtalt ilukirjanduslikus teoses võivad looduskirjeldused täita erinevaid funktsioone: täpsustada tegevusruumi; tuua esile tegelaste loomujooni; tekitada hoogsas süžees mõttepause; pakkuda võimalust allegooriaks, olla loominguliseks tühikuks teksti ülesehituses jne.

Konverents pöördub teemapüstituselt eesti looduse ja siin elavate inimeste vaheliste suhete uurimisele laiemalt, lähtudes loodusele tugineva identiteedi loomise, kirjeldamise ja tõlgendamise vajadusest.

Palume kuulajail mõlemale konverentsipäevale eelnevalt registreeruda e-posti teel hiljemalt 9. juuniks 2015: ellemari@utkk.ee (Elle-Mari Talivee).

 

Päevakava

11. juuni 2015, ettekandepäev Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Tallinn-Nõmmel, Väikese Illimari 12

11.00 –11.30
Elle-Mari Talivee, Sissejuhatuseks: Underi, Adsoni ja Tuglaste aed
Ulrike Plath, Aed ja aednikud 17. ja 18. sajandi baltisaksa kirjanduses

11.30–12.15
Kadri Tüür ja Ene-Reet Soovik, Muld Kaplinskil ja Vaarandil

12.15–13.15
Kairit Kaur, Millal sai alguse Balti loodusluule?
Denis Kuzmin, Vene kirjanikud ja eesti loodus

13.15–13.45
Rebekka Lotman, Loodus, loomus ja loovus: eesti soneti semantilisest struktuurist

13.45–14.15
Anneli Banner, Eesti aed – oma või võõras

14.15–14.45
Lõunapaus

14.45–15.30
Tutvumine kirjanike aia ja loodusõpperajaga
Lea Eermann, Marie Underi peenar
Olev Abner, Aia muutumised

15.30–16.00
Cornelius Hasselblatt, Inimesteta kirjandus. Katse läheneda Andrus Kivirähki maailmale

16.00–16.45
Külliki Kuusk, Uku Masingu aianukad, põlluääred ja paanepäälsed
Aare Pilv, Masing ja Õnnepalu: taimede elusamus vs loodus kui pelk elusus

16.45–17.30
Piret Kruuspere, Looduse sisse- ja/või väljamurded Madis Kõivu dramaturgias
Indrek Ojam, Looduskujutuse afektiivsest ja ajaloolisest dimensioonist Madis Kõivu proosaloomingu taustal

17.30–17.45
Aarne Ruben, Amarüllis ja Karl Ristikivi

17.45–18.00
Anneli Kõvamees, Maagiline aed, nõiduslik häärber. Ants Laikmaa juures

Konverentsi esimesel päeval avatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel valminud õpperada muuseumiosakonna aias. Päeva lõpetab purpurõunapuu istutamine aeda ning pidulik koosviibimine.

12. juuni, keskkonnaajalooline väljasõit Kehrasse

Kehra rahvamajas – Anija valla kultuurikeskuses

11.15
Avasõnad

11.30
Tõnu Õnnepalu, Inimene ja tema aed — uus maa vana taeva all

12.15
Õnne Kepp, Maastikud ja aiad. Uuenev maastikukujutus XX sajandi alguse eesti luules