Siuru tegutses lühiajaliselt (aastatel 1917–1919), kuid ühingu mõju kirjanduspildi mitmekesistamisele ja elavdamisele oli sedavõrd oluline, et see peegeldus mitme järgneva aastakümne kirjanduselus. Siuru perioodi märgistas uute annete võimas esilekerkimine, plahvatuslik kirjastustegevus ning eeskujuandva mõjuga suhtumine kirjandusliku produktsiooni kujundamisse.

Ühingu moodustanud algkuuikusse kuulusid Friedebert Tuglas, Marie Under, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper ja Artur Adson. Isiksustevaheliste vastuolude tõttu küll lahkusid Siurust Gailit ja Visnapuu, kuid seejärel liitusid August Alle ja Johannes Barbarus.

Kirjandusühingu Siuru 100. aastapäevale pühendatud mitmete ürituste sekka kuulus Kirjanduskeskuse korraldatud vastavateemaline näitus, mis oli avatud Eesti Rahvusraamatukogus 17.05.2017–07.06.2017. Selle kuraator oli kunstiajaloolane Jüri Hain. Näitusel esitleti kõigi siurulaste kõiki sel perioodil ilmunud raamatuid, asetades visuaalse pearõhu teoste kunstilisele kujundusele. Ekspositsiooni kuulusid ka jäädvustused siurulastest nii sõnas (epigrammis) kui ka pildis (portreedel, šaržidel). Rahvusraamatukogu näitusesaalist rändas „Siuru 100“ Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda Nõmmel, kus see on avatud 2018. aasta suveni.

Siuru-ühing 1917
Parikas. Siuru-ühing, 1917. Fotol (vasakult): August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, Marie Under, Friedebert Tuglas. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F 7/A1
Siuru-ühing 18. mail 1937
Autor tundmatu. Siuru-ühing 18. mail 1937. Fotol (istuvad vasakult): Friedebert Tuglas, Marie Under, August Gailit, Henrik Visnapuu; (seisavad vasakult): Artur Adson, Johannes Semper. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F 9/A1
Friedebert Tuglas
Parikas. Friedebert Tuglas, 1917. Foto. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F11/A4
Marie Under
Autor tundmatu. Marie Under, dateerimata. Foto. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F 129/A11
Artur Adson
Parikas. Artur Adson, 1918. Foto. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F6/A11
Johannes Semper
Autor tundmatu. Johannes Semper, dateerimata. Foto. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F 96/A11
Hendrik Visnapuu
Autor tundmatu. Henrik Visnapuu, arvatav aeg 1914. Foto. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F143/A11
August Gailit
Parikas. August Gailit, 1917. Foto. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F11/A4
Parikas. August Alle, 1919. Foto. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK F 183/A11
Johannes Barbarus
Autor tundmatu. Johannes Barbarus, dateerimata. Foto. Eesti Kirjandusmuuseum, KM EKLA, A-30:17
Nikolai Triik (1884-1940). Siuru embleem, 1917. Tušš
Nikolai Triik
Nikolai Triik (1884-1940). Kaanekavand Marie Underi luulekogule „Sonetid”, 1919. Tušš, guašš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K 477
Nikolai Triik
Nikolai Triik (1884-1940). Kaanekavand Marie Underi luulekogule „Eelõitseng”, 1917. Tušš, guašš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K 478
Konrad Mägi
Konrad Mägi (1878-1925). San Sebastian. Illustratsioon Friedebert Tuglase reisikirjale „Teekond Hispaania”, 1918. Tušš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K 490
Konrad Mägi
Konrad Mägi (1878-1925). Alcantara sild Toledos. Illustratsioon Friedebert Tuglase reisikirjale „Teekond Hispaania”, 1918. Tušš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K 491
Ado Vabbe
Ado Vabbe (1892-1961). Kaks figuuri maskiga. Illustratsioon Johannes Barbaruse luulekogule „Inimene ja sfinks”, 1919. Tušš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K 223
Ado Vabbe
Ado Vabbe (1892-1961). Figuraalne stseen. Illustratsioon Johannes Barbaruse luulekogule „Inimene ja sfinks”, 1919. Tušš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K 225
Ado Vabbe
Ado Vabbe (1892-1961). Inimene ja sfinks. Illustratsioon Johannes Barbaruse luulekogule „Inimene ja sfinks”, 1919. Tušš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K228
Ado Vabbe
Ado Vabbe (1892-1961). Kaanekujundus Johannes Semperi teosele „Pierrot”, 1917. Tušš. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, UTKK K 285
Siuru staap
Artur Adsoni mälu järgi tehtud joonistus Siuru staabist Pikk tn 34, Tallinnas
Konrad Mägi Arthur Adson
Konrad Mägi. Arthur Adson (Odamehe postkaart), 1918. Tušš
Konrad Mägi Marie Under
Konrad Mägi. Marie Under (Odamehe postkaart), 1918. Tušš
Konrad Mägi Tuglas
Konrad Mägi. Friedebert Tuglas (Odamehe postkaart), 1918. Tušš
Konrad Mägi Arthur Valdes
Konrad Mägi. Arthur Valdes (Odamehe postkaart), 1918. Tušš
Konrad Mägi Visnapuu
Konrad Mägi. Henrik Visnapuu (Odamehe postkaart), 1918. Tušš
Konrad Mägi August Gailit
Konrad Mägi (1878-1925). August Gailit (Odamehe postkaart), 1918. Tušš
Konrad Mägi Ado Vabbe
Konrad Mägi (1878-1925). Ado Vabbe (Odamehe postkaart). 1918. Tušš
Konrad Mägi autoportree
Konrad Mägi (1878-1925). Autoportree (Odamehe postkaart), 1918. Tušš

Epigrammid siurulastest ja nende sõpruskonnast

Henrik Visnapuu „Talihari“, 1920

 

Barbarus (Dr. Vares)   │   Felix Ormusson (Fr. Tuglas)   │   Gee (Aug. Gailit)   │   Jüri Burbatt (Ado Vabbe)   │   Pierrot (Joh. Semper)   │   Ruunat pegas (August Alle)   │   Sännä trubaduur (Artur Adson)   │
Sinises tualetis daam (Marie Under)

Rudolf Paris Marie Under
Rudolf Paris (1896-1973). Marie Under. Illustratsioon August Gailiti teosele „Klounid ja faunid”, 1919. Tušš
Rudolf Paris Tuglas
Rudolf Paris (1896-1973). Friedebert Tuglas. Illustratsioon August Gailiti teosele „Klounid ja faunid“, 1919. Tušš
Otto Krusten (1888-1937). Karikatuur siurulastest. Tušš
Otto Krusten
Otto Krusten (1888-1937). Oh, viige see Gripi pipile, Sirulii, sirulii, ui-tai-ta! Illustratsioon August Alle teosele „Lilla elevant”, 1923. Tušš
Otto Krusten
Otto Krusten (1888-1937). Liblikkerge. Illustratsioon August Alle teosele „Lilla elevant”, 1923. Tušš
Otto Krusten
Otto Krusten (1888-1937). Henrik Visnapuu. Illustratsioon August Alle teosele „Lilla elevant”, 1923. Tušš
Otto Krusten Alle
Otto Krusten (1888-1937). August Alle. Illustratsioon August Alle teosele „Lilla elevant“, 1923. Tušš
Otto Krusten Adson
Otto Krusten (1888-1937). Artur Adson. Illustratsioon August Alle teosele „Lilla elevant“, 1923. Tušš