Vestlusring humanitaarteaduste ühiskondliku mõju teemal

22. septembril leidis Kirjandusmuuseumis aset vestlusring, kus arutleti, mida saavad ühiskonnale pakkuda Eesti humanitaarteadustega tegelevad teadus- ja arendusasutused ja kuidas seda mõõta. Teema tõstatus seoses viimase korralise evalveerimisega, mille hindamisraportis oli ühe järeldusena toodud, et asutused ei oska piisavalt hästi oma ühiskondlikku mõju sõnastada.

Kirjanduskeskust esindas vestlusringis teadur Aare Pilv, lisaks osalesid Tartu ülikooli filosoofia osakonna juhataja Bruno Mölder, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna juhataja, Eesti-uuringute tippkeskuse juht Mare Kõiva ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop. Vestlust juhtis kirjandusmuuseumi vanemteadur Triinu Ojamaa ning Eesti Teadusagentuuri esindajana jälgis ja kommenteeris arutelu uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku.

Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju? Humanitaaria mõjukust tuleks mõista laiemalt, kui seda võimaldab loodusteaduste mudelist tulenev polariseerv käsitus
Arutelu ilmus 24. novembri 2017 Sirbis.