Varauusaja päevad Vihulas: interdistsiplinaarne arutelu ajastu piiride üle

25.–27. augustil 2022 Vihula mõisas toimunud Varauusaja päevade „Muutused, ümberkorraldused, uuendused: varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal, 1525–1800“ eesmärk oli analüüsida, kuidas uued ideed ja arusaamad ning neist tõukuvad ümberkorraldused tõusid esile ja levisid Läänemere provintsides varauusajal.

28 ettekandes ning ümarlaua arutelus analüüsisid Tartu ja Tallinna Ülikooli, Tallinna Linnaarhiivi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Keele Instituudi ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadlased neil sajandeil Eesti- ja Liivimaal aset leidnud kultuurilisi, keelelisi, ühiskondlikke, poliitilisi ja majanduslikke protsesse, et kaardistada varauusaja-uuringute hetkeseis Eestis. Konverentsi korraldajate Marten Seppeli ja Madis Maasingu (Tartu Ülikool) initsiatiivil otsiti vastust küsimusele, kuidas tuleks Eestis varauusaja perioodi määratleda ja dateerida, nii et see oleks kooskõlas uuemate uurimustega. Kui 17. sajand joonistus siinsel alal välja varauusaja tuumsajandina, siis 16. sajandit analüüsiti kui siirdeperioodi, milles segunesid keskaja järjepidevus ja uued arusaamad; 18. sajandit aga „pika Rootsi aja“ kontseptsiooni valguses.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse esindajana käsitles Kristi Viiding ettekandes „Rötger Beckeri „Eleegia aadli tõelisest päritolust ja nende pahelistest kommetest“ (1548): humanistlik kirjandusuuendus Liivimaa ühiskonnakriitika teenistuses““ humanistliku kirjanduskäsitluse omaksvõtmist varauusaegsel Liivimaal ja sellest tulenevaid ala- ja ületõlgenduslikke ohte.