Arutelu Aleksandra Kollontai essee „Uus naine“ ning Alma Ostra-Oinase proosateose „Aino“ üle

2. aprillil kl 11–13 toimub Vabamus arutelu Aleksandra Kollontai essee „Uus naine“ ning Alma Ostra-Oinase proosateose „Aino“ üle. Lugemine toimub Vabamu ning Eret Talviste (Tartu Ülikool), Merlin Kirikali (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), Tanar Kirsi (Tartu Ülikool) ning Piret Põldveri (Kirjastus Maurus) eestvedamisel. Üritus toimub näituse „Välja ahju tagant!“ publikuprogrammis.

Lugemisringi algatas Eret Talviste 2020. aasta suvel, et (taas)avastada ja tähelepanu tõmmata 20. sajandi alguses kirjutanud naistest prosaistidele nagu Leida Kibuvits, Helga Pärli-Sillaots, Elisabeth Aspe, Reed Morn ning paljud teised. Alates sellest on lugemisgrupp kohtunud regulaarselt iga kuu, välja arvatud suviti. Grupi kooskäimine on oluline, sest Eesti kultuuriloost on suures osas puudu info ja teadmised 20. sajandi esimese poole naisproosa kohta. Ometi mõtestasid Eesti elu ja kultuuri ka paljud naised ning seetõttu on tähtis täna süstemaatiliselt tekste uuesti lugeda ning nende üle koos mõtteid vahetada.

Aprillikuisel kohtumisel süüvimegi paralleelselt kahte tonaalsuse ja probleemiasetuste poolest nii põimuvasse kui ka põrkuvasse teksti. Esiteks loeme eesti revolutsionääri, poliitiku, aktivisti ja kirjaniku Alma Ostra-Oinase (1886–1960) jutustust „Aino“ (1923). Selle keskmes on Eestist pärit Peterburi naisüliõpilase siseheitlused: jutustaja vahendatud emotsionaalselt laetud mõtisklused õpingutest, armastusest, moraalist, naistele kohastest rollidest, tollaste meeste ootustest ja mineviku taagast.

Jutustuse tausta rikastamiseks loeme ilukirjandusele lisaks bolševistliku revolutsionääri ning sotsialistliku feminismi rajaja Aleksandra Kollontai (1872–1952) esseed „Uus naine“ („Новая женщина“, 1919). Selles vaatleb autor kaasaegsete kirjanike (nt Shaw, Colette, Meisel-Hess, Dohm) teoste põhjal „uue naise” psühholoogilist kompositsiooni, seostades seda majandusliku iseseisvuse, tunnete vältimise ning vaba seksuaalmoraaliga. Mõtiskleme selle üle, kuivõrd oli poliitiliselt ärgas Ostra-Oinas Kollontai mainitud mõtetega kursis ning kuidas ta nendega ise oma „uue naise“ komponeerimisel suhestub.

Kollontai essee leiate siit. Selle ingliskeelse tõlke saate kätte siit. „Aino“ on saadaval siin. Kohtumisel arutletakse tekstide üle, nii et need on soovituslik enne läbi lugeda. Arutelu on eesti keeles.

Plakati autor on Marianne Liibert (Tallinna Ülikool). Fotol Alma Ostra-Oinas, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogu.