Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus kutsub teid osalema Eesti Teadusagentuuri finantseeritava projekti „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“ seminaril „Jaan Oks II“, mis toimub 22. aprillil 2022 algusega kell 15.00 virtuaalselt. Teamsi link saadetakse registreerunutele päev enne seminari.

Seminaril on kaks kõnelejat: Washingtoni Ülikooli magistrant Ian Gwin ning Tallinna Ülikooli doktorant Kristjan Haljak. Seminar algab kell 15.00 ning kestab orienteeruvalt kaks tundi (tund ettekanneteks ja tund diskussiooniks).

Ian Gwin keskendub oma ingliskeelses sõnavõtus Jaan Oksa „diaboolsele sümbolismile“. Ta tutvustab oma ettekannet nii: „Reading them as variations of the Fall, the passion of Christ, and the Apocalypse respectively, I have selected The Forbidden Tree, Mouth, and At the Mountain of Souls, to illustrate what I consider to be Oks’ version of symbolism. This style of writing I first define diachronically, as a modernist movement related to decadence, then synchronically, as a mode of philosophy. Working by virtue of meaning, Oks ironically sets at variance (diabolon) written attempts to signify (súmbolon) or synthesize concepts, extracting abjection, suffering, and irresolution from tenets of sin, grace, and redemption.“

Kristjan Haljak vaatleb, millisel moel avaldub Jaan Oksa tekstides transgressiivne seksuaalsus ning millist rolli mängib see subjektiloomes. Ta käsitleb Sigmund Freudi ja Jacques Lacani psühhoanalüütiliste teooriate taustal nn seksuaalse transgressiooni kirjandusliku avaldumise erinevaid aspekte – nt sadism, masohhism, prostitutsioon, sakraalse sfääri seksualiseerimine, metamorfoosid, homo- ja biseksuaalsus, androgüünsus, ekstaas ja panseksuaalsus – ning katsub sealjuures selgitada vormi ja sisu vahekorda uuritavates tekstides (assotsiatiivne, vaba kujundiloome, automatism, teadvuse voog). Haljak toonitab, et psühhoanalüütilise meetodi kasutamine ei teeni sedapuhku mitte niivõrd Jaan Oksa kui autori potentsiaalsete hingeeluliste kõrvalekallete diagnoosimise eesmärki, vaid aitab meil loodetavasti mõista ja paigutada Oksa uuenduslikke tekste Lääne-Euroopa varase modernistliku plahvatuse konteksti, asetades tema loomingu ühele plaanile selliste poeetiliste revolutsionääridega nagu Charles Baudelaire ja Isidore Ducasse ehk Lautréamont’i krahv.

Kohustuslik lektüür:
– Jaan Oksa „Keelatud puu“, „Suu“ ja „Hingemägede ääres“ ning eelnevaks korraks loetud tekstid ehk „Emased“, „Ihu“ ja „Nimetu elajas“.

Soovituslik lisalugemine:
– Kirsten Hyldgaard „The Conformity of Perversion“ (2004). Vt https://www.lacan.com/conformper.htm.
– Slavoj Žižek „Sinuosities of Sexualized Time“ (lk 163–178) teosest „Sex and the Failed Absolute“ (2019).
– Marianne Lind „Dekadentlik esteetika Jaan Oksa proosaloomingus” (magistritöö, 2018).

Seminar on eelregistreerumisega. Palun levitage infot võimalike huviliste hulgas ning andke osalemissoovist ja lektüüriküsimustest märku hiljemalt 20. aprillil Merlin Kirikalile (merlinkirikal@gmail.com).