Ootame teese konverentsile „Omaeluloolisus ja ajalookirjutus Baltimaade nüüdiskultuuris“

XII Balti kirjandusteadlaste konverents

Omaeluloolisus ja ajalookirjutus Baltimaade nüüdiskultuuris

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn

14.–15. novembril 2019

Balti kirjandusteadlaste konverentsid on toimunud alates 1995. aastast iga kahe aasta järel vaheldumisi kas Tallinnas, Riias või Vilniuses. Järjekorras 12. konverents toimub taas Tallinnas Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, kust traditsioon kunagi alguse sai, kuid nüüd on koostööpartnerina lisandunud Tallinna Ülikool.

Seekordne Balti kirjandusteadlaste konverents keskendub omaeluloolisusele kirjanduses ja kultuuris laiemalt.  Kuigi mälestuste ja päevikute kirjutamine on maailmakirjanduses levinud juba vähemalt 18. sajandist – näiteks Jean-Jacques Rousseau pihtimused (1765–1770), Johann Wolfgang Goethe epistolaarne romaan „Noore Wertheri kannatused“ (1774), baltisaksa naiskirjaniku Elisa von der Recke autobiograafia (1795) või Kristian Jaak Petersoni päevaraamat (1818) – on nüüdisaegsed tekstid üldjuhul hoopis teistsuguse ülesehituse ja eesmärgiga. Autobiograafiliste teoste (mälestuste, päevikute, kirjade jms) populaarsus on kestnud juba aastakümneid. Üha enam ilmub ka 21. sajandil teoseid, milles autobiograafilisus on põimunud kirjandusliku fiktsiooniga; samuti kerkib esile uusi vorme, teemasid ja vaatenurki. Seeläbi kajastuvad mitmed ajaloos seni maha vaikitud sündmused, mis on tugevalt mõjutanud paljude inimeste elu ja saatust, näiteks Alvydas Šlepikase raamat „Minu nimi on Marytė“ (2012; eesti keeles 2015) või Knuts Skujenieksi vangilaagris kirjutatud luulekogu „Seeme lume all“ (1990; eesti keeles 2018). Mälestuste kaudu jõuab ajaloo traagika tulevaste põlvkondadeni. Üksikisiku lugu mõjutab ühiskonda laiemaltki ning sageli ei piirdu see mõju ainult kirjandustekstiga, vaid avaldub ka visuaalsetes ja etenduskunstides. Heaks näiteks võiks siin olla Leelo Tungla romaanitriloogia „Seltsimees laps“ jõudmine kinolinale (2018).

Konverentsil käsitletavad võimalikud teemad:
omaeluloolisuse avaldumine proosatekstides;
omaeluloolisus luules;
fakt ja fiktsioon omaeluloolistes teostes;
omaelulooline kirjandus ning visuaalsed ja etenduskunstid (kujutav kunst, film, teater);
omaeluloolisus ja ajalookirjutus.

Ettekande pikkuseks on arvestatud 20 minutit, järgnevaks diskussiooniks 10 minutit. Konverentsi töökeel on inglise keel.
Palun andke oma osalemissoovist ja esialgsest teemast teada 31. maiks 2019.
Teese (pikkuseks umbes 300 sõna) ootame 15. septembriks 2019.

Kontakt ja info
Marin Jänes, marin@utkk.ee
Anneli Mihkelev, anneli.mihkelev@tlu.ee