Lünett kivikakkudega Ungern-Sternbergi palee seinal
- Liik:
- Kivikakk
- Ladinakeelne nimetus:
- Athene noctua
- Arvukus:
- Eestis on kohatud vaid üks kord – 1880. aastate algul
- Elupaik keskkonnas:
- Ava-kultuurmaastik ja poolkõrbed
- Asupaik mäluasutuses:
- Eesti Teaduste Akadeemia Tallinnas Toompeal
- Ilmnemispaik:
- Lünett antiikmütoloogia teemalise stukkreljeefiga
Eesti Teaduste Akadeemia majas Toompeal asub lünett, millel on kujutatud öökulle ehk kakulisi. Öökull, keda peeti õppimise ja arukuse sümboliks, oli pühendatud tarkuse- ja kunstide jumalannale Athenale. Jumalanna Athena järgi on neist saanud nime üks liik – kivikakk (athene noctua).
Kivikakku võib kohata, kui astuda Teaduste Akadeemia juhatuse istungite ruumist, algselt maja tellija ja esimese omaniku Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternbergi esindusruumist peasaali. Ukse kohal asub antiikmütoloogiast inspireeritud lünett kahe kivikakuga.
Teaduste Akadeemia esimesel korrusel on pea kõikide uste kohal stukkreljeefidega lünetid ja nii mõnelgi neist on veel linde – näiteks võib siin oma mütoloogilises tähenduses kohata ka tuvi, luike ja kotkast. See kunagine aadlipalee on üldse rikas tähendustest ja sümbolitest. Maja tellis oma pere talvepaleeks paljudeks legendideks ainest andnud baltisaksa suguvõsast pärit Ewald von Ungern-Sternberg, hoone projekteeris Berliini arhitekt Martin Philipp Gropius. Sarikapidu toimus 22. septembril 1865 ning järgmisel päeval ilmunud Revalsche Zeitungis kirjeldatakse maja kui „Toompea ja linna ehet“ ja kui „hoonet, nii suurt ja ilusat, nagu seni meil veel siin olnud ei ole“.
Arhitekt Gropius austas väga kunstkäsitööd ning temast sai hiljem mitte üksnes Berliini Kunstkäsitöömuuseumi projekteerija ja ehitaja, vaid ka selle direktor. Eriliselt kõrge kvaliteediga teostus viitab sellele, et stuki- ja teised meistrid telliti kas otse Saksamaalt või Riiast. Viimasele viitab asjaolu, et Teaduste Akadeemia majas asuvatega sarnased lünetid skulpturaalsete reljeefidega kaunistavad ka praeguse Läti Ülikooli Väikest saali.*
Lünett kahe kivikakuga lähivaates:
Kivikakk elab Euraasias Pürenee poolsaarest läänes kuni Mandžuuriani idas ning Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Eestis on teda teadaolevalt nähtud vaid üks kord – 1880. aastate algul Läänemaal Koluveres.
Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel on kivikakku kirjeldatud nii:
Kivikakk on umbes laulurästa suurune. Tumepruun selg on kirjatud valgete tähnidega, heledamal alapoolel on tugevad pruunid triibud. Suurt pead kaunistavad kollased silmad, mille kohal kõrguvad heledad kulmukaared.
Linnu kehakaal kõigub 108–210 grammini ja tiibade siruulatus 50-56 sentimeetrini.
Lehel saab kuulata ka isase kivikaku territooriumihüüdu!
* Teksti koostamisel on kasutatud Eesti Teaduste Akadeemia väljaannet „Eesti Teaduste Akadeemia maja“.