Kas sa Reed Morni oled lugenud?

Naised ja proosakirjandus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis

Konverents 12. oktoobril 2022 Tartus

 

Kõik me teame A. H. Tammsaaret, aga kui paljud meist on kuulnud Reed Mornist? Erinevatel aegadel kirjutatud eesti kirjanduslugudes esineb teisigi naiskirjanikke, kelle looming on kaasajas olnud oluline ning keda võiks tunda ka tänapäeval. Näiteks on sõdadevahelisel perioodil kirjanduse valdkonnas tegutsenud mitmeid silmapaistavaid prosaiste, nagu Leida Kibuvits, Marta Sillaots, Reed Morn, Helga Pärli-Sillaots, Alma Toom, Irma Truupõld, Leida Tigane, Alide Ertel, Salme Kabur jt. Miks ei ole siis naiskirjanikud eesti kultuuriteadvuses sama nähtaval kohal kui mehed?

Kutsume arutlema naiste loodud proosakirjanduse üle, mõtestades seda, milline on olnud naisautorite roll eesti kirjandusloos alates 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani. Samuti on oodatud ettekanded, mis käsitlevad naiste loodud autobiograafilisi tekste, nagu mälestused või päevikud.

 

Konverents keskendub kolmele teemale, millele ootame vastukaja sootundlikust ja feministlikust perspektiivist:

  • naiste kirjutatud kirjanduse fookusesse toomine ja naisautorite loomingu (taas)avastamine;
  • 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel naiste loodud autobiograafiliste tekstide (nagu päevikud või mälestused) (taas)avastamine;
  • sootundliku pilgu kaudu kriitilise arusaama loomine naisautorite rollist eesti kirjanduses ning laiemalt ka ühiskonnas alates 19. sajandi lõpust.

 

Ettekanded võiksid keskenduda mh järgmistele küsimustele:

  • naisautorite loomingu kättesaadavus: kui palju on taasavaldatud nt Reed Morni, Leida Kibuvitsa, Elisabeth Aspe, Marta Sillaotsa, Irma Truupõllu jt. tekste; kuivõrd on need digiteerituna kättesaadavad nt DIGARis;
  • milline on isikuarhiivi roll naiskirjanike loomingu mõtestamisel: kuivõrd on talletatud ja kättesaadavad päevikud, kirjad jm. isikulooline materjal ning kuidas see suhestub nende loominguga;
  • milline on (olnud) naisautorite teoste retseptsioon ning mida see ütleb tänapäeval naisautorite loomingu kohta?

 

Oodatud on ka kriitiline lähenemine ühele tekstile või võrdlevalt mitmele tekstile järgmisi aspekte silmas pidades: rahvuslus ja rahvusvahelisus 20. sajandi alguses; linn ja maa/loodus; eugeenika ja „tõug“; kollektiivsus ja individualism; klass ja „tõusikud“; sugu ja seksuaalsus; naisküsimus ja naisemantsipatsiooni vastased; keha ja vaim, k.a naturalismi, realismi, dekadentsi, modernismi jne mõjud. Probleemipüstitused ja uurimisküsimused võivad olla ka laiemad ning omavahel põimunud. Oluline on silmas pidada esteetiliste, eetiliste ja poliitiliste aspektide omavaheliste seoste analüüsi teos(t)e käsitlemisel. Ettekande pikkus on 20 minutit. Teesid (300 sõna) saata Eret Talvistele (eret.talviste@ut.ee) ja Eve Annukile (eve.annuk@kirmus.ee) 29. aprilliks 2022. Ootame huviga teie teese ja ideid!

Konverentsi korraldavad koostöös Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Konverentsiettekannetele põhinedes on plaanis ajakirja Keel ja Kirjandus erinumber.