10.–11. novembril 2023 toimuval Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse aastakonverentsil „Muusikateater ja muusika teatris“, mida korraldavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Kultuuriteaduste ja Kunstide Doktorikool, võetakse vaatluse alla muusikateater ning muusikaline ja helikujundus sõnateatris ja etenduskunstides.

Muusika võib teatris täita erinevaid rolle: toimida lavastuse strukturaalse alusena, kõiki teisi elemente allutava baastekstina (näiteks klassikaline numbriooper), kuid olla samamoodi kontekst, mis olemasolevaga suhestub, seda ümber mõtestab või kommenteerib (näiteks muusika traditsioonilises sõnalavastuses). Tänapäeval lisandub pidevalt veel ka žanriliselt hübriidseid teatrivorme, milles muusika suhe teatri teiste elementidega pole üheselt määratletud ning võib varieeruda juba lavastuses või lausa etenduse käigus.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada muusika muutuvaid suhteid teatriga, võttes arvesse nii ajaloolisi, ühiskondlikke kui ka kultuurigeograafilisi külgi. Ettekannete kõrval peetakse mitu arutelu- ja vestlusringi ning ühiselt kuulatakse-vaadatakse ka paari heli- ja lavateose salvestust.

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Piret Kruuspere peab konverentsil ettekande „Heli jälg mälumaastikul. Muusika ja heli eesti mäluteatris“. Keskendudes kolme autori, kirjanike Rein Saluri ja Madis Kõivu ning lavastaja Merle Karusoo loomenäidetele, analüüsitakse ettekandes ühelt poolt seda, kuivõrd on muusika (rahvalikud ja ajastuomased nn esinduslaulud) ning helid (argielu- ja loodushääled) sisse kirjutatud dramaturgilistesse tekstidesse. Teisalt vaadeldakse ka seda, kas ja kuidas on muusika ja/või helid teostunud ning milliseid tähendusvarjundeid kandnud tekstide lavatõlgendustes.