Juhan Püttsepa linoollõige „Marie Underi mänd Väänas“ nüüd Kirjanduskeskuse kunstikollektsioonis

Kaks vanapoolset meest ehitasid seda suvilat kõigest kuus nädalat, koos selle ilmatuma paekivist alusega, mis pidi majale luiteliivasel pinnal andma kindla olemise. Alumisel korral oli meil suurtuba, väikeruum, köök ja muu tarvilik, ülal kaks lae poole murtud seintega ärklituba, mille akent ma kunagi ei sulgenud. Majast ja ta ümber seisvaist vanade tammede jämedustest mändidest ning läheda mere kindlaliiva rannast võiks veel paljugi kirjutada, kuid mis vanadest haavadest enam käristada. Ja pealegi: on läinud maa ja riik ja hulk rahvast, mis siis enam mõnest majast rääkida.
Artur Adson „Marie Underi eluraamat“

Marie Under ja Artur Adson soetasid oma unistuste suvila jaoks krundi Vääna-Jõesuus 1936. aastal. Arhitekt Ernst Kesa kavandatud majas, mis valmis 1938. aasta juulis, said nad suvitada kõigest kolmel suvel, ja sedagi, nagu Adson ütleb, viimasel, 1940. aastal, üsna häirituna. Sõja lõpul põles maja maha.

Suvila ümber olnud „vanade tammede jämedusi“ mände visandas kunstnik Juhan Püttsepp ilmselt sel ajal, kui ta õpetas ERKIs (1951–1957) ja käis kunstitudengitega Tallinna ümbruses loodust joonistamas. Tema linoollõige „Marie Underi mänd Väänas“ pärineb 1964. aastast ja valmis tõenäoliselt varem tehtud visandite põhjal.

Nüüd on see linoollõige jõudnud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogusse ja seda saab näha meie muuseumis Nõmmel. Teos on eksponeeritud koos Marie Underi tütre maalikunstnik Hedda Hakkeri värvipliiatsivisanditega, millel on samuti näha tema töödes korduvat männimotiivi. Võib-olla olid ka need joonistused inspireeritud just neist kolmest suvilas veedetud suvest ning suvekodu ümbritsenud mändidest.