Äsja lõppenud uurimisprojekt andis uut teadmist humanismi kõrgaja kohta Liivimaal
2019. aasta lõpul lõppes Kirjanduskeskuse vanemteaduri Kristi Viidingu juhitud nelja-aastane uurimisprojekt “Humanismi kõrgaeg Liivimaal: David Hilcheni epistolaarpärand keele-, kirjandus-, õigus- ning haridusajaloo allikana” (PUT1030). See Eesti Vabariigi teadusloos esimene projekt, mille fookuses oli Poola aeg (1561-1621/29) Eesti- ja Liivimaal, andis erakordselt väärtuslikke tulemusi.
Euroopa mäluasutustest koguti Liivimaa juhtiva juristist humanisti David Hilcheni (1561-1610) ladinakeelne kirjanduslik pärand: 800 kirja, 39 luuletust, 28 kõnet. Kirjade metaandmete kataloog avaldati veebikeskkonnas Early Modern Letters Online (EMLO), avaldamiseks valmistati ette Hilcheni kogutud luuletused ja 2 köidet Hilcheni kirju (annotatsioonid saksa keeles, kriitiline kommentaar teksti ja reaaliate kohta, kaasajastatud biograafilis-historiograafiline käsitlus Hilchenist). Leitud materjali põhjal peeti 26 teadusettekannet ja avaldati 20 artiklit kõrgetasemelistes ajakirjades ja artiklikogumikes üle Euroopa.
Projekti tulemusel valminud kirjaeditsioon ja EMLO Hilcheni-kataloog on alusuuringuna tähtis kõigile varauusaja aja-, teadus- ja kirjandusloolastele kogu Euroopas, eriti aga Läänemereregioonis, sest Hilcheni 200 korrespondendi hulka kuulus humaniste ja kõrgeid riigitegelasi Inglismaast Poola ja Lätini, Justus Lipsiusest Poola kuninga Sigismund III-ni. Kirjavahetuse läbitöötamise käigus täpsustusid paljude humanistide prosopograafilised, loominguloolised, biograafilised ja mentaliteediloolised detailid, mistõttu vajaks korrigeerimist rida entsüklopeediate artikleid, Eesti- ja Läti varauusaja ajaloo- ja kirjanduslood jne. Uurimistiim on uhke, sest:
- tõestasime hüpoteesi, et varauusaegsed juristid käsitlesid oma kirjades kaasaegseid juriidilisi teooriaid ja praktikaid antiikaegsete juristide, eeskätt Cicero eeskujul – viidates eri õigusprobleemidele, ent andmata õigusküsimustest süstemaatilist või detailset pilti ja kasutamata ranget õigusterminoloogiat;
- kummutasime väite, nagu oleks Hilcheni maaõigus sätestanud Liivimaal eriti range Balti pärisorjuse vormi just humanistliku Justinianusele toetuva õiguskäsitluse alusel;
- avastasime Hilcheni plaani muuta Riia toomkool 1590ndate lõpus Liivimaa esimeseks ülikooliks – vastukaaluks jesuiitide ja Stephan Bathory ideele Riia jesuiitlikust ülikoolist;
- analüüsides kriitiliselt Eesti- ja Liivimaa ajaloo ühe vastuolulisema protagonisti D. Hilcheni kohta käibivaid hinnanguid (16. sajandi lõpu kuni 21. sajandi alguse allikate ja sekundaarkirjanduse põhjal), joonistusid välja viis vastanduvat ettekujutust Hilchenist (baltisaksa, eesti, läti, poola ja nõukogulikus historiograafias levinud variant). Tema isiku keerulise retseptsiooni uurimisel jõuti järeldusele, et selle üheks põhjuseks oli Hilchenist alates meie regiooni literaatide seas levinud teadlik humanistlikus retoorilises maneeris positiivse enesekuvandi kujundamine kirjasõna vahenditega ning sellele humanistlike retooriliste printsiipide järgi vaenlaste sulest vastanduv laimamine. Kuna Hilcheni vastuoluline retseptsioon sai alguse tema eluajal, siis aitaks humanistliku kirjakultuuri põhimõtete tundmine vältida olukorda, mille tulemusena tänapäevane ajalookirjutus jätab Hilcheni pigem käsitlemata.