Konverentsi „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“ raames toimus 5. mail Eesti Kunstiakadeemias avalik vestlusring, milles osalesid režissöörid ja lavastajad, kelle loominguliste huvide ja oluliste mõjude hulka kuulub ka dekadentlik kunstitraditsioon. Sissevaate tänapäeva tegevloojate arusaamadesse ja arvamustesse selle kohta, kuidas dekadents kui kunstimeetod ja elutundeline hoiak mängib kaasa tänapäeva eesti filmikunstis ja teatris andsid Marianne KõrverRainer Sarnet ja Juhan Ulfsak, vestlust juhtis Eero Epner.

Arutleti muuhulgas selle üle, kas eesti kultuur on piisavalt looduslikkusest võõrandunud, et saaks kõnelda ehtsalt elegantsest dekadentsist (kas dekadent paneb kartuleid maha?), aga kõneldi ka sellest, et kui 19. sajandil oli dekadents kodanlusele vastanduv suundumus, siis tänapäeval on kodanlik eluviis dekadentlikkuse sujuvalt endasse sulandanud. Dekadents on tänapäeva kunstile pärandanud pingsa tähelepanu maailma detailide suhtes ning eduusust päästva vaimuvabaduse.

Konverents on seotud Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusprojektiga PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905‒1940“.