Eesti kirjanike muuseumid tutvusid Taanis kirjandusklassika populariseerimisvõimalustega
2025. aasta aprillis külastas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumi juhataja Hegely Klaus koos teiste Eesti kirjanike muuseumide esindajatega Taani muuseumeid ja teisi mäluasutusi. Tegemist oli Eesti Kirjanike Muuseumi Ühingu (EKMÜ) Erasmus+ täiskasvanuõppe programmi õppereisiga, mis keskendus väikerahvaste kirjandusklassika teoste populariseerimise murekohtadele ja võimalustele.
Projekti partnerorganisatsiooni Hans Christian Anderseni Maja esindaja Niels Bjørn Friis tutvustas Anderseni muinasjuttude maagilist maailma ning kirjaniku elulugu hõlmavat püsiekspositsiooni, mis on innovaatiline oma kõla, valguse ja ruumi oskusliku kasutamise ja kokkumängu poolest. Näitus jätab külastajatele küllalt ruumi iseseisvaks avastamiseks ning ei piira info üleküllusega: eksponaate kirjeldavad tekstid on üpris lühikesed ja hästi läbimõeldud. Lastele pakuvad kindlasti rõõmu käega katsutavad muinasjuttudest ellu äratatud eksponaadid, kuid samas on museoloogilise väärtusega säilikud kindlalt kontrollitud ja piiratud ligipääsuga.
Hans Christian Anderseni majamuuseum Odense linnas sarnaneb paljuski siinsetele kirjanikemuuseumidele. Sealne püsiekspositsioon on oskuslikult ära mahutatud vaid mõnele ruutmeetrile, millest üks pool jutustab Anderseni eluloost ning teine demonstreerib 19. sajandi alguse taanlaste elamistingimusi.
Õppegrupp osales giidituuril Taani Kuninglikus Raamatukogus (teise nimega Must Teemant), mille käigus tutvustati taani arhiivinduse ja raamatukogunduse ajalugu; samuti osaliselt nii vana, 1906. aastal ehitatud, kui ka uue, 1999. aastal avatud raamatukogu sisearhitektuuri, kogusid ja hoiutingimusi. Raamatukogu uue hoone ehitamisel on erilist tähelepanu pööratud ruumide kujundusele, sh ehitusmaterjalidele, võimaldamaks samaaegselt nii hiirvaikseid uurijateruume kui kontserdisaale.
Taani industriaalrevolutsiooni ning tööliste eluolust annab põhjaliku ülevaate Taani Töölismuuseumis (Arbejdermuseet). Ehkki tegemist on pisut vananenud ekspositsiooniga, mõjub see siiski tänapäevaselt interaktiivse ja hoogsana. Leidlikult ja nutikalt on taasloodud eelmise sajandi tööliskorterid, kus saab istuda voodiäärel ning avada ka köögikappe. Taaskord võis näha, kuidas on oskuslikult kasutatud nii ruumi, valgust kui teksti. Lühikesed, vahel paarilauselised iseloomustused eksponaatide kõrval ei väsita külastajat ning lubavad näitust läbida tempokalt, samas pakkudes hetki mõtisklemiseks neile, kes seda soovivad. Muidugi kuulus muuseumikülastuse juurde ka korralik lõuna keldrikorruse töölissööklas.
Töölismuuseum asub Kopenhaagenis kesklinna ja Nørrebro piiril, kus külastamisväärsetena tasuvad äramainimist veel ka Rosenborgi loss ja kasarmud, Taani Loodusajaloo Muuseum ja Palmimaja ning Statens Kunstimuuseum. Kirjanduslikult oluline on Nyhavn’i sadam, sest just seal on H. C. Andersen kirjutanud oma kuulsad muinasjutud „Väike Klaus ja suur Klaus“, „Printsess herneteral“ ja „Hoiukarp“; Vesterbrogade tänaval kuus aastat elanud Eduard Vilde kirjutas ka Kopenhaagenis eesti kirjandusklassikaks kujunenud „Mäeküla piimamehe“ ja „Pisuhänna“.
Õppereisi viimane päev hõlmas väljasõitu ajaloolisse Helsingøri sadamalinna ning seal asuvasse 1420. aastal ehitatud Kronborgi lossi, mis on tuntuks saanud William Shakespeare’i „Hamleti“ tegevuspaigana. Kronborgi lossi ajalugu seob ühte mitmed valitsejad ja aadlisuguvõsad ning demonstreerib Taani ja Rootsi keerulisi suhteid. Giidituur lossis keskendus Shakespeare ja Kronborgi lossi seostele ning inglise kuningas James VI-le pühendatud näidendi „Hamlet“ sünniloole. Lisaks ametlikule tuurile sai töögrupp ülevaate ka Kronborgi lossi juhtimisest ja töökorraldusest sealse ajaloopärandi säilitamisel.
Taani muuseumide väljapanekuid iseloomustab suurem vabadus ja iseavastamisvõimalus, mis ei lämmata külastajaid info üleküllusega, vaid julgustab neid ise looma seoseid ja mälusildu. Iseseivus on tänapäeva muuseumikülastajale oluline, sest elutempo kiirenemine puudutab ka mäluasutusi. See paneb muuseumide püsiekspositsioonide kuraatorid probleemi ette: millist infot esitada ja kuidas kindlustada külastajate kaasahaaratus? H. C. Anderseni Maja ja Taani Töölismuuseumi püsinäitustel on erilist tähelepanu pööratud digilahendustele, Kronborgi lossi ekskursiooni- ja haridusprogrammidele on iseloomulik lõbus ja humoorikas lähenemine. Õppereis Taani kolleegide juurde andis kindlasti erialast inspiratsiooni ning ka lootust professionaalseteks koostööprojektideks.
