7. detsembril 2020 lahkus meie hulgast kriitik ja kirjandusteadlane August Eelmäe, Friedebert Tuglase majamuuseumi ja selle järglase Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna kauaaegne juhataja.

August Eelmäe sündis 1931. aastal külasepa pojana Valgamaal. Tartu Riikliku Ülikooli lõpetas ta 1956. aastal eesti filoloogina. Keele ja Kirjanduse Instituudi bibliograafist ja nooremteadurist sai Tuglase majamuuseumi juhataja 1971. aastal. 1993. aastal kujundati muuseumist Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond, mille juhatajana jätkas August Eelmäe kuni 2002. aastani. Friedebert Tuglast isiklikult tundnuna oli August Eelmäe uurimuslike kirjatööde huvikeskmes meie kirjandusklassik ja tema loominguline pärand, ta oli Tuglase „Kogutud teoste“ toimetuskolleegiumi kauaaegne esimees, selle väljaande mitme köite eessõna ja kommentaaride autor. Ent August Eelmäel jätkus tähelepanu teistelegi, seejuures ka vähem tuntud loojaisiksustele. Tema kirjanduskriitilised ja kirjandusteaduslikud esseed on koondatud mitmesse raamatusse: „Lüürilist ja proosalist“ (1980), „Kõned & kirjatööd“ (2006) ning „Eluvõla kandmise raske kohus“ (2012). Alates 1981. aastast oli August Eelmäe Eesti Kirjanike Liidu liige.

Muuseumi kogud on siiani tulvil jälgi August Eelmäe tööst, olgu need tema toimetajamärkused ja täpsustused masinkirjapoognatel, salvestused kirjandusõhtutest, kus ta vestlust juhtis, või hoolikalt koondatud fotokogus. Tema pikakasvulist kuju mäletab ka Tuglaste aed – nagu selle eelmiseid hooldajaid, võlus ka August Eelmäed uute liikide hankimine rohelisse Nõmme oaasi.

Avaldame kaastunnet lähedastele.