Piret Kruuspere on lõpetanud eesti kirjanduse eriala Tartu Ülikoolis, kaitsnud seal 1998. aastal magistritöö eesti pagulasdraamast ja -teatrist ning on lõpetamas doktoriõpinguid Helsingi ülikoolis teatriteaduse erialal, väitekirja teemaks eesti mäluteater. Ta töötab Kirjanduskeskuses selle loomisest alates (1993, juhtides asutuse tööd 1993–1996; 1984–1993 töötas ta Keele ja Kirjanduse Instituudis, mis oli Kirjanduskeskuse eelkäija).

Piret Kruuspere uurimisvaldkonnad on eesti näitekirjandus ja eesti kirjanduse teatriretseptsioon (sh rahvusliku proosaklassika dramatiseeringud); eesti mäluteater (Rein Saluri, Madis Kõivu ja Merle Karusoo loomingu näitel), eesti teatri ja teatrikirjutuse ajalugu ning eesti kirjandus paguluses. Ta on avaldanud sadakond teaduspublikatsiooni ning toimetanud paarkümmend kirjandusteaduslikku ja teatriloolist raamatut. Neist kapitaalsemad on kollektiivsed monograafiad „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil” (2008) ja tema peatoimetamisel ilmuv „Eesti sõnateater 1965–1985” koostöös Eesti Teatriliidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooliga (I köide 2015, II köide valmimas). Ta on õpetanud erinevaid ainekursusi Tartu Ülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis ja alates 2005. aastast EMTA lavakunstikoolis.