Ilmus esimene ingliskeelne ülevaade Eesti- ja Liivimaa juhuluulest

Novembris ilmus Rootsis esimene mahukas mitmekeelne Põhjamaade varauusaegse juhuluule käsiraamat „Att dikta för livet, döden och evigheten: Tillfällesdiktning under tidigmodern tid“ (Göteborg: Makadam). 820-leheküljelise käsiraamatu avaosa, mis annab ülevaate Skandinaavia juhuluuletraditsiooni põhiarengutest üksikpiirkondade kaupa, sisaldab esimest tänapäevast kompaktset ingliskeelset ülevaadet Eesti- ja Liivimaa ladina-, saksa-, eesti-, rootsi- jm keelsest juhuluulest, autoriks Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Kristi Viiding.

Allikauurimise uusimal seisul põhinev peatükk annab kaasajastatud kronoloogilis-funktsionaalse käsitluse juhuluule viljelemisest, näidates võrreldes varasemate arvamustega muuhulgas, et humanistlik lüürikatraditsioon esines siinmail juba enne reformatsiooni; et traditsioon kätkes ülistavate tekstide kõrval märgatavaid satiirilisi elemente; et algselt oli juhuluuletamine tingitud pigem vajadusest pealiskirjade järele kunsti- ja tarbeobjektidel, muutus aga hiljemalt 16. sajandi teisel poolel üha enam trükiteoste koostisosaks ning 1630ndatest ka laulutekstideks. Seetõttu on ladina- ja saksakeelsest juhuluulest 1630ndail välja kasvanud eestikeelne juhuluule, mida algul viljelesid välismaalased, hiljemalt 1700ndatest alates ka eestlased ja lätlased, oluline mitte üksnes 19.–20. sajandi salmialbumite eelkäijana, vaid ka eestikeelsete rahvalike laulude ühe lähtekohana.

Peatükk vahendab anglofoonsele uurijaskonnale kokkuvõtte viimaste kümnendite intensiivsest juhuluule uurimis- ja kataloogimistegevusest, mille tulemusi on seni publitseeritud peamiselt eesti ja saksa keeles.