Toitumine on inimese tähtsaim vajadus ning kõige vahetum lüli looduse ja inimkultuuri vahel. Muutused söögikultuuris viitavad ühiskonnas ja keskkonnas toimuvatele muutustele. Toidukultuuri on seni uuritud mitmetes distsipliinides eraldi ning erinevate põhirõhkude all. Eestlaste ja sakslaste toidud uuriti seetõttu tihti eraldi.

Projekti eesmärk on viia keskkonnaajaloo katuse all kokku toidukultuuri ajalooline, etnograafiline ja semiootiline uurimine ning panna seega alus toidukultuuri uurimisele rahvusülesest perspektiivist. Interdistsiplinaarses uurimisrühmas koondatakse informatsiooni erinevatest valdkondadest eesmärgiga püstitada selliseid uusi küsimusi, nagu: Millised olid tähtsaimad muutused Baltimaade talurahva ja kõrgemate kihtide toidukultuuris? Millal nad toimusid ja millistesse klimaatilistesse, keskkonnaajaloolistesse, poliitilistesse, majanduslikesse, usulistesse ja ühiskondlikessse kontekstidesse nad paigutusid? Kuidas muutusid aja jooksul inimese ja looduse vahekorrad toidulaual? Projekti geograafiliseks lähtealaks on Eesti, kuid silmapiiri püütakse sammhaaval laiendada Läti, Läänemeremaade, Põhja- ja Kesk-Euroopa suunas, ning sealt edasi maailma kultuurilukku. Kitsamalt mõistetud Baltikumi (Eesti ja Läti) toidualased sisesuhted ning nende läbipõimumine ümbritsevate maade toidukultuuriga aitavad tuvastada muutusi kogu piirkondlikus toidukultuuris, toidu tootmises ja tarbimises. Teadmiste ja tehnoloogiate ülekanne ning taimede, loomade ja inimeste liikumine ühest kohast teise põhjustasid muutusi Baltimaade toidukultuuris ning tema suhetes muu maailmaga. Baltimaade toidukultuuri ajalugu uuritakse niisiis kui rahvusülese keskkonaajaloo üht piirkondlikku alaosa.

ETF grant nr 9419
Grandi hoidja dr Ulrike Plath

 

Projekti eesmärgid

  • viia erinevad uurimissuunad kokku Balti toidukultuuri ühisesse interdistsiplinaarsesse ja rahvusvahelisse võrgustikku
  • uurida piirkondliku toidukultuuri ajalugu rahvusüleses perspektiivis
  • värskendada keskkonnaajalugu toidukultuuri kui uue uurimissuunaga Balti ajaloo käsitlemisel
  • tugevdada koostööd toidukultuuri ning keskkonnaajalugu uurivate rahvusvaheliste seltside ja võrgustikega
  • arendada toidukultuuri uurimist keskkonnaajaloo raames
  • avalikustada uurimistulemusi inglis- ja eestikeelsete artiklite ja raamatutena, esitada neid avalikel loengutel, seminarides ja filmiõhtutel
  • töötada välja ühise andmebaasi loomise alused ja struktuur
  • KAJAKu (Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse) töö arendamine ja toetamine

 

Grandirühma liikmed

  • Priit Raudkivi (TLÜ Ajaloo Instituut)
  • Inna Jürjo (TLÜ Ajaloo Instituut)
  • Renata Sõukand (Eesti Kirjandusmuuseum)
  • Ülle Sillasoo (Tallinna Ülikool)
  • Kati Lindström (Tartu Ülikool)
  • Ester Võsu (Tartu Ülikool)
  • Riin Magnus (Tartu Ülikool)
  • Raivo Kalle (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

Rahvusvaheline konverents „Conference Bellies, Bodies, „Policey“ Embodied Environments Between Catastrophes and Control“, Tallinnas ja Tartus 10.-12. septembril 2014

Seminar „Uurimistööst näituseni. Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.–20. sajandi kunstis“ 14. veebruaril 2012 KUMUs

Rahvusvaheline konverents „Turning Points in Baltic and Central East European Food History – Knowledge, Consumption, and Production in Changing Environments“, Tallinnas 29.–31. augustil 2012
Kutsung
Programm