Liisi Eelmaa isikunäitus „Pax tibi Marce, evangelista mi. Hic requiescit corpus tuum“ Kirjanduskeskuse muuseumis

Kolmapäevast, 8. oktoobrist on Kirjanduskeskuse muuseumis avatud maali- ja teatrikunstniku Liisi Eelmaa näitus „Pax tibi Marce, evangelista mi. Hic requiescit corpus tuum“.

Liisi Eelmaa lõpetas 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala bakalaureuseõppe ning 2017. aastal EKA interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppe. Näitustel on ta esinenud alates 2003. aastast ja alates 2005. aastast töötanud vabakunstnikuna erinevates teatrites. Ka on ta Sadolin kunstipreemia 2017 laureaat.

Näituse iseloomustuseks kirjutab Eelmaa järgmiselt:

„Maailm oleks parem paik, kui oleks rohkem kohvikuid, kus saab rahulikult limiteerimata ajaga väga odavalt väga head kohvi juua. Ühiskonnas, kus mõtisklus või pikalt rahulikult ühekohapeal istumine on pigem looderdamine või ebaefektiivsus.

Sellises kohas võiks ka olla reeglid – inimesed peaksid enamus ajast vaikima ja tegelema sisemaailmaga, edasijõudnutel mediteerijatel oleks lubatud ka viljakas mõttevahetus. See koht tuletaks ehk meelde muuseumi, kus on lubatud kohvijook. Sellised mõnusad ruumid oleksid tõelised elumuutvad asutused. Paar päeva tagasi õnnestus sellises kohas tunnike istuda Calle del sottoportico scuro tänava nurgal Veneetsias, kuulsa Püha Markuse lõvi valvsa pilgu all. Mind tabas meeleliigutus, mis kätkeb ühes ja samas momendis õrnust, kurbust, mõistmist, alandlikkust elu ja surma ees.

Iga oma hingetõmbega ma hingan sisse surnuid ja elavaid vaime, minevikku ja tulevikku. Ma näen enda peegeldust mateerias ja maailm peegeldub minus vastu. Milline on see maastik? Valgus? Pimedus?

Kõrvas lauas maiustatakse singivõileivaga, üritan suurt osa uudiseid reisi jooksul vältida, sigade tapatalgutest, sõjast, lihtlabasest õelusest jne, aga valust, kannatusest võileva vahel pole pääsu, maailm peegeldab seda siit samast idüllilisest vaatest. Need on ühiskondlikud kokkulepped, et nüüd neid me võime hukka mõista, tappa. Aga nagu ikka kokkulepetega, need muutuvad ajas. Sõbrast võib saada mõrtsukas, kes armastab jasmiiniõie lõhna ja luuletusi. Paradiis ja põrgu inimeses üheaegselt. Mõtted või on need tunded – mingi kogu, erksates lõõmavates värvides liigub taevas nagu pilv, samal ajal pööreldes ja tiireldes. Ühtaegu hirmutav ja ilus, saamaks mateeriaks. Üks veri kõik: sõber või vaenlane, inimene või loom.“

Olete oodatud näituse avamisele 7. oktoobril kell 18 Kirjanduskeskuse muuseumis.

Näitust saab külastada kuni 15. detsembrini ning sissepääs on muuseumipiletiga (5 eurot täispilet, 3 eurot sooduspilet (õpilased, üliõpilased ja seeniorid); või muuseumikaardiga.