09.09.2017–25.02.2018 on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“. Näitus viib vaataja dekadentlikku ja baudelaire’likku kunstimaailma, mida iseloomustavad melanhoolia, küünilisus ja pessimism, aga ka naudingud ja kirg nn ebatavalise või iseäraliku vastu, k.a androgüünsuse ihalus, nartsissism ja meelemürgid. Näitus saab teoks Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Kumu kunstimuuseumi koostöös.

Näituse pealkiri on tuletatud Charles Baudelaire’i 1857. aastal ilmunud kurikuulsast luulekogust „Les Fleurs du mal“ ehk „Kurja lilled“, mis on üks esimesi moderniseerumiskogemuse analüüse ja kriitikaid. Baudelaire’i ja tema kaasaegseid saadab süvenev kahtlemine moderniseerumisprotsessi väga kiiretes ja pöördelistes tulemustes. Industrialiseerimine, kapitalism, metropolide teke, kasvav usk teadusesse ja pidevasse progressi, samuti mitmed teised sotsiaalsed muutused äratavad võõristust ja hirmu, manifesteerudes tugevas pessimismis, allakäigu- ja minnalaskmismeeleoludes. Teisalt pole dekadents ainult eitav või hävitav „jõud“, vaid genereerib uusi ning huvitavaid tähendusi. Dekadentlik kunsti- ning kirjandusloome sünteesib ilu ja inetust, suubub sageli müstitsismi, küsib avameelseid küsimusi seksuaalsuse ja soorollide kohta ning rõhutab vastandumist kodanlusele, pühitsedes individualismi. Sündinud küll reaktsioonina järskudele sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele, iseloomustab dekadentlikku kunsti ka süvenemine iseendasse ning väljumine pärismaailmast, lubades psüühika- ja tajuhäiretel kohtuda erinevate pahede ja tabudega ning luues kõhedaid, ent kaasakiskuvaid kujutisi.

Eestisse jõudsid dekadentlikud meeleolud 20. sajandi alguses, kui hakati looma rahvuskultuuri ning otsiti oma kohta rahvuslikkuse ja lääne modernsuse skaalal. Näitus „Kurja lillede lapsed“ on esmakordne uurimus eesti dekadentlikust kunstist 20. sajandi esimesel poolel. Näitus pakub vaatamiseks mitmeid seni vähenähtud või eksponeerimata teoseid sellistelt kunstnikelt nagu Eduard Wiiralt, Ado Vabbe, Erich Kügelgen, Aleksander Promet, Erna Brinckmann, Erik Obermann jt.

Avamisel tutvustatakse ka näitusega kaasnevat raamatut.

Näitus on seotud 15.08.–18.08.2017 Tallinnas ja Helsingis toimunud konverentsiga kunstilisest moderniseerumisprotsessist „End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts“.

Loe ka Jaan Unduski saatesõna „Dekadentsi tunnetuslikust tähtsusest“ näitusele (Sirp, 8.09.2017).

Publikuüritused
14.09 kell 18.00
Ekskursioon näitusel „Kurja lillede lapsed“ kuraatori Lola Annabel Kassiga

16.09 kell 14.00
Näituse „Kurja lillede lapsed“ tutvustus vene keeles

19.10 kell 18.00
Ühisekskursioon näitustel „Kurja lillede lapsed“ ja „Saksamaa metsikud“
Ekskursiooni juhib legendaarne kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov. Uuritakse surma, erootikat ja ilu ning vaadeldakse vastavate teemade käsitlust eesti dekadentlikus kunstis ja saksa ekspressionistide loomingus.

Kuraator: Lola Annabel Kass
Näituse kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Angelika Schneider
Koordinaatorid: Karin Pastak, Liis Pählapuu, Ragne Soosalu

Kollektsioonid: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Rahvusraamatukogu, Narva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, erakogud.

Lisainfo
Karin Pastak
Näituse koordinaator
Tel +372 5883 8420
karin.pastak@ekm.ee

Helene Tedre
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstimuuseum
Tel +372 602 6026; +372 5681 6706
helene.tedre@ekm.ee
kunstimuuseum.ekm.ee

Projekti toetab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse Astra projekt.