Johannes Barbaruse ja Johannes Semperi varane luule

4. novembril 2022 kell 15.00 olete oodatud seminarile Johannes Barbaruse ja Johannes Semperi varasest luulest. Seminaril kõneleb projekti liige Aare Pilv.

Johannes Barbaruse ja Johannes Semperi elud kulgesid sageli rööbiti alates 1905. aastast, kui neist said Pärnus klassivennad. Ka loomingulises mõttes olid nad vastastikku tihedalt seotud, kuigi kummalgi oli oma eripärane poeetiline maailm. Mõlemad alustasid estetistlike, kohati sümbolistlike luuletajatena, kuid sõja ja revolutsioonide mõjul muutus nende looming ühiskondlikumaks, samuti avangardsemaks. Ometi näib ka nende vasakpoolsuses säilivat teatav sümbolistlik-estetistlik tonaalsus. Seminaris ongi vaatluse all nende esimesed luulekogud ja nende poeetika muutumise dünaamika, põhirõhuga küll Barbarusel, kelle muutumised olid reljeefsemad, kuid Semperi luule on sobilik võrdlusaine, kuivõrd nad jagasid küll oma otsingute sihti, kuid olid luuletajatemperamendilt erinevad isiksused. Märksõnad, mille kaudu selle luule sisemist dünaamikat saab vaadelda, on spliin ja eufooria, üksikisik ja mass, loodusidüll ja suurlinnaatmosfäär, estetism ja sotsiaalne närv, erootilised motiivid ning naisekujutus. Barbaruse puhul on nendeks raamatuteks „Fata-morgana“ (1918), „Inimene ja sfinks“ (1919), „Katastroofid“ (1920) ning nende kolme põhjal koostatud valikkogu „Kolmnurk“ (1921); Semperi nooruskogud on „Pierrot“ (1917) ja „Jäljed liival“ (1921). Korraks sõlmuvad nende poeetilised teekonnad päris tihedalt, kui 1922 ilmuvad Tarapita kirjastatuna sarnase kujundusega raamatud: Barbaruse „Vahekorrad“ ning Semperi „Maa ja mereveersed rytmid“. Need kogud märgivad ehk ka kõige selgemat murrangut nende loomingus (teine selge murrang tuleb, kui neist saavad hiljem sõja ajal nõukogude propagandistid).

Lugemissoovituseks ongi kõik need raamatud. Barbaruse teosed on failidena kättesaadavad Digarist (soovi korral saab neid ka meie käest küsida), Semperi omadest on Digaris loetav (kuid mitte allalaetav) ainult „Pierrot“, teised on kättesaadavad paberkujul; lihtsamini kättesaadav on Semperi „Teoste“ I köide „Luuletused” (1962), kus kaks esimest alaosa sisaldavad valikut tema kolmest esimesest raamatust (sageli küll redigeeritud kujul; seminari seisukohalt relevantsed on tekstid kuni aastani 1921).

Soovitavad üksikluuletused. Barbaruse „Fata-morganast“ „Hilissügis II“ (lk 26) ja „Teekond“ (63); „Inimesest ja sfinksist“ „Verine sfinks“ (21–22), „Õudne meeleolu“ (23), „Suurlinna fragmendid“ (45–48), „Tiirastus“ (57) ja „Väljaspool mind“ (67–68); „Katastroofidest“ „Nekroloog pühadusile“ (21–22), „Anarkiline poees“ (26–27), „Ootmatused“ (43–45) ja „Uuestsünd 2“ (56); „Vahekordadest“ „Paberist inimene“ (6–22), „Analyydiline suvirannik“ (54–55), „Kontrastid enesen“ (56–57), „Sygisine“ (60–61) ja „Tänaval“ (73–75). Semperi luuletustest: „Valge sirel“ („Luuletustes“ lk 11), „Lilletatud rannal“ (25), „Liikumatud tunnid“ (17), „Sügise kärbes“ (39), „Julmal ajal“ (50), „Viimne inimene“ (53), „Grotesk“ (55), „Nälg“ (67), „Rongkäik“ (69), „Kevad suurlinnas“ 1 ja 2 (73–74) ja „Ood maailmale“ (80).

Seminari teises pooles on huvilistel võimalik osaleda arutelus: vaatluse all on Gerald Gillespie peatükk „Decadence and Modernism“ Cambridge’i ülikooli kogumikust „Decadence and Literature“ (2019). Kes soovib artiklit, andku palun märku aadressil merlinkirikal@gmail.com.

Aare Pilve seminar toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) ja on eelregistreerumisega. Palun levitage infot võimalike huviliste hulgas ja andke osalemissoovist märku hiljemalt 31. oktoobril Merlin Kirikalile (merlinkirikal@gmail.com). Osalejatele saadame ka Barbaruse luulekogude failid.

Seminar toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusprojekti „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“ (PRG1667) raames (projekti koduleht).