Eesti-saksa akadeemilise nädala Academica raames toimub Tartus, 4.-6. septembril 2017 IX rahvusvaheline Balti kirjakultuuri sümpoosion “Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien”. Kolmepäevasel interdistsiplinaarsel sümpoosionil arutletakse valgustusajastu teabevahendusviiside üle. Vaata konverentsi programmi siit.

Valgustusajastus on tänapäevase infoühiskonna juured. Just sel ajal kujunes välja meediamaastik ehk avalikkus selles tähenduses, nagu seda tänagi tunneme. Teadmine sai uue ühiskonnakorralduse nurgakiviks. Teadmiste omandamine, vahendamine ja levik, mis esialgu oli veel elitaarse respublica litteraria privileegiks, haaras viimaks (rahvavalgustuse levides) kogu elanikkonna spektri. Ka talurahva hulgas ei piisanud enam pärimuslikust teabevahendamisest. Infoühiskond eeldas lugemisoskust. Lugema õppimine ja loetu üle arvamuse avaldamine oli uudne kommunikatsioonivorm, mis muutis seniseid teadmise vahendamise kanaleid ja tõi kaasa uusi, entsüklopeediast üle ajakirjanduse kuni kaasaegse romaanini.

Ka Baltimaad osalesid infoühiskonnas ja selle meedialistes praktikates. Ka siin tekivad uut tüüpi suhtlusvõrgustikud: vabamüürlaste loožid, seltsid, klubid, lugemisseltsid, laenuraamatukogud, ajakirjandus, teatrid, kirjanduselu. Vene tsaaririigi saksakeelsed Läänemereprovintsid on osa Euroopa valgustuse suhtlusruumist. Kuid Balti valgustus on erilisel viisil “poolitatud valgustus” (T. Taterka), seondudes rohkem kui mujal Euroopas kolonialismi ja etnilise domineerimise problemaatikaga. Horisontaalne saksakeelne “õpetatud” valgustus ristus siin sotsiaalses hierarhias vertikaalselt suunduva rahvavalgustusega, mille vahendajateks olid saksakeelsed haritlased (enamasti pastorid) ja põhiliseks adressaadiks “mittesaksa” talupojad ehk eestlased ja lätlased. Kuna sotsiaalsed ja keelelised piirid langesid kokku, tingis keel erilised meediumid ja adressaatmudelid.

Kuidas (kelle vahendusel) jõudsid uued ideed ja ideaalid Euroopa valgustuse keskustest Baltimaadele ja millise kuju nad võtsid siinses koloniaalses olukorras? Kus tekkisid valgustuslike ideede sõlmpunktid ja peamised kanalid? Kuivõrd tihe oli siinne mõttevahetus valgustuse keskustega? Kes olid Balti valgustuse peamised vahendajad ja kes selle adressaat? Milline oli eri keelte funktsioon teadmiste vahendamisprotsessis? Milline seos ja vastuolu on Balti valgustuse ja rahvavalgustuse vahel? Millise kogemuse lisab Balti valgustus Euroopa valgustuse üldpilti? Milliseid “jagatud” valgustuse kogemusi ja vorme võib Euroopa valgustusest veel leida? Mis on Euroopa valgustuse ja rahvavalgustuse keeled ja kuivõrd tingis keel meediumi?

Sümpoosioni töökeelteks on saksa ja inglise keel.

Sümpoosion toimub üheaegselt rahvusvahelise suvekooliga „Balti valgustus ja selle pärand“ (28.08.–9.09.2017, loe lisaks siit).

Korraldajad:
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut ja maailma keelte ja kultuuride kolledž

Partnerid ja toetajad:
Erasmus+ strateegilise partnerluse projekt „Valgustusajastu teabevahendid“
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Eesti Goethe-Selts
TÜ rektoraadi büroo
Nordrhein-Westfaleni liidumaa tööandjate liit
Saksamaa suursaatkond Tallinnas
Tartu linnavalitsus

Kontakt:
Liina Lukas liina.lukas@ut.ee
Silke Pasewalck silkep@ut.ee