Ilmar Jaks (1923‒2019) oli väljapaistvamaid prosaiste 1960.‒1970. aastate eesti kirjanduses ning ilmselt kõige vähem tuntud suur proosauuendaja biidi ja hipiliikumise õitseajast; stilistiliselt üks säravamaid novelliste, kelle peateoseks jäi ometigi romaan, 1960. aastate vägevamaid saavutusi eesti keeles, „Eikellegi maal. Ülestähendusi Siimonist“ (1963).

Võtmesõnaks Jaksi loomingusse süvenemisel võiks olla anarhism ‒ anarhism kui protest inimliku eksistentsi sümbolsüsteemidele allutamise vastu, inimese kallal vägivallatseva keele, ideoloogiate, riiklike ja juriidiliste märgistamistavandite, rassi-, rahvuse- ja seisusetähiste, kraadide, ametiastmete, töö- ja aunimetuste, pagunite, abielusõrmuste ja ninarõngaste vastu.

Ilmar Jaksi esimene kiri Jaan Unduskile 25. septembrist 1988
Ilmar Jaksi esimene kiri Jaan Unduskile 25. septembrist 1988