Kühmnokk-luik Eduard Wiiralti graafilisel lehel
- Liik:
- Kühmnokk-luik
- Ladinakeelne nimetus:
- Cygnus olor
- Arvukus:
- Eestis hinnatakse arvukus 3000–5000 haudepaarile
- Elupaik keskkonnas:
- Veetaimi täis kasvanud veekogud, magedad ja soolased
- Asupaik mäluasutuses:
- Eesti Kunstimuuseum Tallinnas Kadriorus
- Ilmnemispaik:
- Graafika
Eduard Wiiralti (1898–1954) värviline puugravüür „Leda“ (1926) kujutab Kreeka mütoloogiast tuntud Sparta kuninga Tyandareuse abikaasat Ledat. Kunstnik on kujutanud klassikalist stseeni, kus Zeus ilmutab ennast Ledale luigena, mille tulemusel Leda sünnitab kaks muna. Munadest kooruvad lapsed, kellest kuulsaim on Trooja Helena.
Antud stseen on olnud paljude kunstiteoste aineseks, Michelangelo ja Leonardo da Vinci Ledast erineb Wiiralti teose peategelane ehk enim selle poolest, et Eesti graafikakunstnik on Ledat kujutanud tumedanahalise naisena. Samuti on kõnealust stseeni sageli kujutatud vägivaldsena, kus selgelt on tunda Leda vastumeelsust. Wiiralti Leda vastumeelsust aga ei ilmuta, pigem rõõmsameelsena istub ta rohelise mätta otsas, saades üheks looduse ja taustal lendavate luikedega. Stseen mõjub ajaülesena – ainsaks kaasaja inimese märgiks jääb selles käekell Leda paremal käel. Luik, kelle välimuse Zeus laenas, on aga kühmnokk, kuninglik, ent hääletu lind.