2022. aasta algusest käivitus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses viieaastane teadusprojekt „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“. Rahvusvaheline uurijarühm keskendub Balti- ja Põhjamaade väikestes kultuurides 20. sajandi alguses viljeldud dekadentliku kirjanduse, kujutava kunsti, mõtteloo ja muusika uurimisele võrdluses Lääne-Euroopa dekadentlike kultuuridega.

Projekti juhib Kirjanduskeskuse juhtivteadur Mirjam Hinrikus. Eesti kirjandusliku dekadentsi uurimise rajajana on tal 20-aastane kogemus J. Randvere (Johannes Aaviku), Friedebert Tuglase, Aino Kallase ning eelkõige A. H. Tammsaare loome ümbermõtestamisel sootundlikus dekadentsi kontekstis. Projekti raames uurivad projekti juht Mirjam Hinrikus ning selle liikmed Viola Parente-Čapková, Riikka Rossi, Merlin Kirikal, Leo Luks, Jaan Undusk, Aare Pilv, Tiina Abel, Lola Annabel Kass jt dekadentsi kui ambivalentset ja afektiivset üleminekuseisundit ning selle esiletõusu Eestis seoses rühmitusega Noor-Eesti. Mirjam Hinrikuse sõnul moodustas dekadents Eestis vastupidiselt oma Lääne-Euroopa analoogidele üllatavaid ning kompleksseid sidemeid rahvusluse eri vormidega: „Kooskõlas dekadentlike üleminekuseisundite määratlustega tajuti end eestlastena alaarenenuna ja ebaküpsena, samal ajal kui üritati kiiresti saada (ja olla) üleküpseteks eurooplaseks.“

Alanud projekti rõhuasetus on nietzscheliku dekadentsi mitmesugustel mõjudel kunstile ja kultuurile. Lisaks 20. sajandi alguse perifeersete kultuuride läbivalgustamisele dekadentsiuurimuse rakursist jälitatakse dekadentliku esteetika järelkajasid ja ümbertöötlusi ka hilisemates ning tänapäevagi Balti- ja Põhjamaade kultuurides.

Uurimistööd finantseerib Eesti Teadusagentuur (PRG1667).

Projekti avaseminar „Elu ja kunsti põiming“ toimub 5. veebruaril 2022 Eesti Teaduste Akadeemias.

Kujundanud Tiiu Pirsko, kujunduses on kasutatud Friedebert Tuglase tušijoonistust „Muinasjutt“, 1907. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu.